Oleme koalitsioonis, mitte opositsioonis

Natalia Malleus, Riigikogu liige (Keskerakond)

Olles esimesi päevi tööl Riigikogus, ei saa ma siiski väita, nagu oleks see mulle tundmatu koht. Teleajakirjanikuna pidin kajastama erinevaid sündmusi, mis seostusid ka parlamendiga – nii pidulikke kui ka igapäevaseid, nii skandaale kui ka seaduseelnõude arutelusid.

Veelgi üksikasjalikumalt sain parlamenditööga tuttavaks, olles nõunik Keskerakonna fraktsiooni juures. See oli siis, kui erakond asus opositsioonis. Sain selgeks, kuidas opositsioonis olles sinu ettepanekud ja initsiatiivid juba eos maha hääletatakse; saadikutel jäi üle vaid pealt vaadata ja kriitikat teha. Kuid niisugune olukord ei kestnud Keskerakonna jaoks ainult ühe aasta, vaid palju kauem. See muutus alles novembris 2016, kui Keskerakond asus juhtima koalitsioonivalitsust. Erakonnast sai kõrvaltvaataja asemel ise tegija.

Mul on hea meel, et asusin nüüd parlamendis tööle ajal, kui Keskerakond ei asu mitte ainult täitevvõimu juures, vaid juhib seda. See kinnitab veendumust, et vajalikud algatused ei jää paberile, tühisteks lubadusteks. Muidugi tuleb uue kolmikliidu puhul arvestada ka partneritega. Kuid selle kõrval tuleb senisest veelgi enam kuulata kogu rahvast. Loodan, et just sellest printsiibist lähtuvad ka kõik valitsuses olevad poliitikud. Vaid niimoodi saab ellu viia lootusi, mida enamik rahvast on pannud uuele parlamendile. Nendeks on inimeste sissetulekute vahelise lõhe vähendamine, ravijärjekordade lühendamine, pensionitõus, abivajajatel teenuste parem kättesaadavus.

Keskendun ise teadlikult peamiselt just nn sotsiaalpaketile, sest see puudutab kõiki inimesi, olenemata vanusest või rahvusest. Muidugi ei mõtle praegused 25-aastased veel pensionist ega vanadekodust, aga ka neil on vanemad ja vanavanemad ning elatanute heaolu tähendab teatud määral stabiilsust ka noorte  jaoks.

Sotsiaalteema üheks osaks on kõigi kaasmaalaste puhul ka tervelt elatud aastad. Eurostati andmetel on meie meestel tervelt elatud aastaid peaaegu 20 võrra vähem kui näiteks Rootsi meestel (54 aastat 73 vastu). Naiste puhul on see näitaja pisut parem – vastavalt 59 ja 73. Õigele toitumisele ja liikumisele kui pika ja tervisliku elu alusele tuleb lisada ka regulaarne arstlik profülaktika, mida annab korraldada kui regulaarselt perearsti külastada. Varajane terviseprobleemide väljaselgitamine teeb ravimise tõhusaks ning terveltelatud aastaid tuleb niimoodi juurde.

Praegu tuleb oma tervise ülevaate täielik pakett osta eraarstide käest, kuid see pole kõigile taskukohane. Selle eest võiks edaspidi hoolitseda Haigekassa. Näen oma saadikukohust just selles, et see valdkond seadusloomena ära vormistada. Loodan siinjuures leida ühise keele uue sotsiaalministri Tanel Kiigega, keda tunnen varasemast tööst peaministri büroos energilise, asjaliku ja kompetentse inimesena.

Muide, ta on juba jõudnud tegelda hambaravihüvitiste teemaga, kuna varasemad seadusemuudatused selles valdkonnas osutusid praktikas väga kohmakateks. Mitte kõik hambaarstid polnud seniajani valmis sõlmima Haigekassaga lepingut, sest see polnud neile soodne; samuti ei tahtnud patsiendid vahetada hambaarsti. Nüüd peaks see süsteem muutuma lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Loodan, et Riigikogu ka vastavaid parandusi toetab.

Ma ise pean seda esimeseks tähtsaks asjaks, mida parlamenditöös kohe tegema hakata. Terviseteema ning arstiteenuste kättesaadavus saavad olema minu parlamenditöös tähtsaimal kohal.

2 kommentaari
  1. Põhimõtteliselt 3 nädalat ago
    Reply

    on selline valitsemine vale, sest 51:50 on samahea kui 101:0, ometi on selles suur vahe. Ning valitsema ei pea omavahel kakeldes, vaid ühistegevusena rahva elukorralduse nimel. Oma osa peaks saama iga riigikogu liige. Teen lihtsa arvestuse: 4 aastat teeb 1461 päeva, jagan selle 101-ga, saan näo kohta 14…15 päeva. Kuna valdkondi on palju, siis juba 10 korral see päevade arv näo kohta 10-kordistuks ehk oleks 144 päeva. Ülejäänud päevad oleks asendaja. Kuid kõigil oleks sihikindel tegevus tagatud. Siis selguks ka, kes on oma tööks kõlbmatu ning vajab väljavahetamist asemikuga, järjekord on ju kohtadele pikk. Mingit jõukudevahelist heitlust ei tohi aga olla.

  2. Miks 3 nädalat ago
    Reply

    peab iga päöev korrutama lehekülgede kaupa, et vanuritel oleks kasulik liikuda ja arukamalt toitu valida ja vähem süüa? Inimesed teavad seda isegi, kuid nad ei soovi neid ettekirjutisi täita. Pole enam vajadust ja mugavus on istumapanev jõud. Paljud aga mõtlevad nii: miks ma peaks ennast piinama ja piirama et elada 101-aastaseks kui ennast piiramata saan elada 100-seks? Elame ju söömiseks!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.