15. mai 2019

Enn Eesmaa: Sini-must-valgem Euroliit

Sedasi kirjutades pean silmas mitte Euroopa Liidu muutmist Eesti Vabariigi laadseks ühtseks riigiks. Minu mõtteline EL-trikoloor tähendab soovi suveräänsete riikide liidu arenemist senisest veelgi suurema solidaarsuse, mõistlikkuse ja vastutusvendluse suunas. Seega – SININE – see tähendab ja rõhutab solidaarsust. Tahan töötada selle nimel, et igat riiki, rahvust ja inimest koheldaks Euroopa Liidus võrdselt nii sisus kui ka vormis. Täna, homme, alati. Püüdma peab selle poole, et üha rohkem Euroopa Liidu kodanikke võiks puhtast südamest öelda – just sellisest Euroliidust olengi unistanud, just sellises Euroopa Liidus tahan elada ja oma lapsi kasvatada. Kes vähegi asjadega kursis on, see teab, et ebaloomulikult sageli räägitakse veel tänagi Euroopa Liidu tuumikriikidest ja hiljuti liitunutest, rikastest ja vaesematest liikmesriikidest. Kasutusele on koguni võetud terminid ida- ja läänepoolsed, isegi ida- ja läänemeelsed liikmesriigid. Vahepeal tundus, et need mõisted on ajaloo prügikasti heidetud ja Poola Torumees pole ammugi enam sümbol, millega rikkamate riikide töölisklassi hirmutatakse. Brexiti põhjuste üle vaieldakse ilmselt veel aastaid. Kuid juba praegu on selge, et britid pole ega ole olnud ülemäära rõõmsad vaesematest Euroliidu liikmesriikidest nende kuningriiki tööle ja elama tulnud kümnete ja sadade tuhandete inimeste pärast. Muide, paraku ka eestlaste tõttu. Euroopa Liidu põhivabaduste hulka on aga aegade algusest peale kuulunud võimalus vabalt Euroopa Liidu liikmesriikides elada ja töötada. Rahalised põhjused on alati ülitähtsad. Üllatusin minagi, kui sain teada, et Ühendkuningriik maksab Euroopa Liidu ühiskassasse iga päev ca 70 miljonit eurot ehk Saaremaa valla kogu aasta eelarve jagu raha.

JUHTKIRI. Erki Savisaar: Meie inimeste eest Euroopas

Väide, et Eesti saadikud Euroopa parlamendis ei suuda nagunii midagi muuta, ei vasta tõele. Saadikul on võimalik mõjutada kõike, kuid see sõltub saadikute soovidest ja tahtmistest. Eestile on oluline saata Euroopa parlamenti saadikuid, kes tegeleksid pigem majanduse ja sotsiaalküsimustega, mitte aga välispoliitikaga. Euroopa parlamendi välispoliitika tegeleb teemadega, mis puudutavad kolmandaid riike, näiteks Namiibiat, Argentiinat jt. Eesti inimesi mõjutavad aga otsused, mis tehakse majanduse, sotsiaalelu ja keskkonna valdkonnas. Tööjõu vaba liikumisega suuri probleeme veel ei ole, aga Euroopa rikkamate riikide poolt on selge surve piirata Ida-Euroopa töökate töökäte liikumist vabal turul, kuna nende harjumused on teistsugused, kui meil siin idas. Võtame ühe lihtsa näite – elad Brüsselis, ja ukselukk läheb katki. Kui sa tellid läbi nn ametlike kanalite „lääne“ lukksepa, siis kõigepealt läheb kolm päeva enne, kui ta kohale tuleb – sest on järjekord. Siis ta ilmub, kolmandal päeval, ilma tööriistadeta, et tutvuda olukorraga, ja teatab, millal saab tulla remontima, ning näiteks päev hiljem tuleb ja lahendab probleemi. Kui aga suhelda internetis Ida-Euroopa kogukondade kaudu, tuleb tehnik mõne minutiga ning lahendab probleemi kohe esimesel visiidil. Arve esitavad mõlemad sama suure, kuid töö kiirus ja suhtumine on see, mis konkurentidele Läänes ei meeldi, ning nad nõuavad, et töötaksime aeglasemalt. See ei ole meie stiil! Peame seisma selle eest, et igaühel on õigus tegelda ettevõtlusega ja töötada endale sobivas tempos.

Aadu Must: Europarlamendi saadik ja tema saatkond

Viimastel nädalatel inimestega juttu ajades olen tihtipeale kuulnud, et mis need meie saadikud seal Euroopa Parlamendis muud ikka teevad, kui Eesti iseseisvust maha parseldavad. Kas seda kellelgi üldse vaja on? Ilmselt ikka on. Eelkõige meil endil. Mis toimub suures-laias maailmas? Kaubandussõda USA ja Hiina vahel. Aga mis see meisse puutub? Ent vaadakem laiemalt. Erinevate riikide ja nende ühenduste konkurents majanduses, loodusressursside kasutamises, uute toormeleiupiirkondade ja turgude haaramises – need on vaid mõned märksõnad, mis ajalehe lühisõnumite taga kumavad.  Paljud “vallutused” käivad otsese sõja ja pommitamisteta. Aga ega võidud seetõttu pruugi väiksemad olla. Sama käib kaotajate kaotuste kohta.  Maailmamajanduses käivas lakkamatus võitluses ei ole õnneks pomme ja mahapõletatud linnu. Aga riikide ja regioonide vaheline konkurents on reaalsus. Edukaid saadab majanduslik õitseng, kuid kaotajaid majanduse kiratsemine, elatustaseme langus, rahva vaesumine ja väljarände kasv. Me ei tohi olla kindralid, kes oskavad suurepäraselt võita eelmist sõda. Tänases üleilmastumises on edukad vaid need, kellel on tugevad liitlased. Kes on liitlasteta, see hääbub.  Selles ongi Euroopa Liidu tähtsus, et loob olulist sünergiat ning aitab oma liikmetel konkurentsivõitluses tugevam olla.

Anneli Ott: Euroopa Liidu küpsuseksamiks on liikmesriikide koostöötahe

Ajaloole mõeldes oskame väärtustada, et Euroopa Liidu liikmesriigina on meie igapäevaelu osaks inimeste võrdsed õigused ja Eesti kodanike õigus õppida, töötada ja reisida samadel tingimustel teiste Euroopa riikide kodanikega. Oluliselt mugavamaks on muutunud meie elu EL-i struktuurifondide toel, sest Eestis on hulgaliselt ehitatud ja renoveeritud olulisi objekte – koole, haiglaid, lasteaedu. Kaasajastatud on maanteid ning puhas joogivesi on jõudnud paljude majapidamisteni. Vaatamata lõpututele kompromisside otsimistele ning bürokraatiale nähakse Euroopa Liitu vajaliku koostöövormina, sest see on taganud meile rahu, aidanud meie riigil muutuda ja kasvada ning võimaldanud oluliselt tõsta eestimaalaste elu kvaliteeti. Loomulikult on keeruline tagada, et nii suur rahvusriikide liit toimiks kõigis oma protsessides ideaalselt. Ühiste eesmärkide saavutamiseks teostatakse Euroopa Liidu eelarve kaudu ka projekte, mille mõttekus tekitab kodanikel küsimusi. Peame järjekindlalt töötama selle nimel, et kõik otsustusprotsessid oleksid meie inimestele mõistetavad ja loogilised, peame vähendama digivaldkonna ja tõhusama andmevahetuse arengu kaudu bürokraatiat ning kogu haldusele ja kontrollimehhanismidele kuluva rahalise ressursi hulka. Bürokraatlik asjaajamine ning otsustusprotsesside keerukus, poliitiliste kokkulepete liiga vähene dialoog avalikkusega enne otsuste vastuvõtmist on viinud küsimuseni: mis Euroliidust üldse saab?

Yana Toom: Meil on šanss suurendada kõige vähem kindlustatud inimeste sissetulekuid

Kui kõik läheb plaanipäraselt, kehtestab Brüssel juba peagi kogu Euroopa Liidu minimaalpalga. See toob kaasa minimaalpalga ja kõige väiksemate töötasude tõstmise Eestis ning teistes Euroopa Liidu riikides. Uuendus võib puudutada igat kuuendat töötajat meie maal ning paljusid meie kaasmaalasi, kes töötavad välisriikides. Prantsusmaal on inimesed, keda nende riietumismaneeri järgi on hakatud kutsuma „kollavestideks“, juba mitu kuud läinud tänavatele, nõudes oma elutingimuste parandamist. Nende väljaastumiste ootamatuks tulemuseks sai see, et endine investeerimispankur, praegune Prantsusmaa president Emmanuel Macron süvenes sotsiaalsetesse ideedesse. Ta mitte ainult ei tõstnud minimaalpalka omaenda riigis, vaid toetas ka mõtet kehtestada niisugune palgamiinimum kogu Euroopa Liidus. Võimaluste aken on aga avanenud just nüüd: Euroopa Liidu liidrid on reaalselt ehmunud, et euroskeptikud võtavad neilt võimu ning korraldavad kõigis Euroopa Liidu riikides ühe suure Brexit’i. Saadi aru, et võitluseta sotsiaalse õigluse eest hakkab Euroopa projekt õmblustest kärisema.

Igor Gräzin: näitustel ja ooperis käivad Brüsselis euroskeptikud

Euroopa Parlamendi saadik Igor Gräzin kandideerib sinna uuesti ning Keskerakonna nimekirjas. Kauaaegne tuntud poliitik peab Euroopa Liidus tähtsaks demokraatiat ning arengut vabaturu suunas. “Seni olen olnud Eestist ainus euroskeptik Euroopas. Loodan, et see arv saab olema suurem. Tähtsaim ülesanne on minu jaoks see, et Eesti kuuluks euroskeptikute, s.t. „uue laine“ poliitikute hulka. On veel vara öelda, milliseks see „uus laine“ kujuneb, aga ta on suunatud demokraatia taastamisele Euroopa Liidus, ja meie peame olema taastajate hulgas. Sellises, nagu praegu, võib juba elada, aga sellises nagu veel mõne aasta eest – ei. Nendel aegadel, mil Euroopa Komisjonis oli Siim Kallas, oli loosungiks – luua Euroopa Ühendriigid, s.t. allutada väiksemad suurematele. Meenutagem, kuidas Saksamaa surus läbi Venemaa gaasijuhtme, mis oli ühemõtteliselt suunatud Poola ja Balti riikide vastu. Nüüd, hiljem on Komisjon püüdnud kehtestada piiranguid ja tsensuuri Internetis. Eurorahale on kehtestatud piirangud, mis kehtivad Eestile ega kehti Saksamaale, põllumajandust toetatakse Prantsusmaa heaks ja raputatakse kasinat rahapurukest Eesti põllumehele. Peab olema veidi hull, et tahta elada sellises EL-is, aga kuna ta juba visiseb tühjaks, siis pole ta lammutamist väärt – laguneb ise. Küll aga tuleb ehitada uut Euroopat hoopis teistele alustele – eeskätt vabale turule.

Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 15. mai Kesknädalas.  www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.

6 kommentaari
  1. Pask 3 kuud ago
    Reply

    Jah il(Janei, Eval Sitakotil) on ikka hirmus igatsus nõukaaja järele! Ja kahjuks paistab, et ekreiitidega me sinna poole tüürimegi. Mingi venearmastus peab ikka olema, Savisaar kadus, helmed asemele

    • Pask 3 kuud ago

      tundub olevat piiratud mõistusega seltsimees, sest iseseisvust ta ette ei suudagi kujutleda.

  2. Jah 3 kuud ago
    Reply

    Mina pole vaimustatud EL-us olemisest. Pole meie elu paremaks läinud seal olles. Muidugi on selles süüdi reformistlik valitsus kuid ega Brössel pole ka meie suhtes midagi head teuínud. Ajab naerma kuidas Ansip hüppab välja oma rumalate ütlustega enne valimisi aga muidu pole temast midagi kuulda. Istub seal Brüsselis ja on Eesti jaoks kadunud nagu vits vette. Oma valitsemise ajal viis meie elatustaseme viimaste hulka. Paet on kogu aed toppinud oma nina teiste riikide siseasjadesse. Ukraina on teda huvitanud aga mitte meie riik. Eks kõik kandidaadid tahaksid Brüsselisse aga vaevalt see aitaks meie inimesi kes elavad alla vaesuse piiri.

  3. seegiülem 3 kuud ago
    Reply

    ÜHINEGE AGA SOTSIAALHARTAGA TÄIENISTI – SIIS EHK HAKKAN USKUMA …
    MUIDE, AEGA SELLEKS ON OLNUD ÜLE 15 AASTA- KALLIS VENNAARM…

  4. Pole 3 kuud ago
    Reply

    Sopalobjakat vajagi, keskbandiidid ise teevad enesekiituse rämpsu tõttu lehe loetamatuks.

    • Eks 3 kuud ago

      29. Kesknädalas ole veel palju hala, miks ainult kremli-Яна Brüsselisse pääses aga edasi läheb leht ehk loodetavasti taas loetavaks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.