Erki Savisaar: Meie inimeste eest Euroopas

Erki Savisaar. Foto: Andrus Tamm

Väide, et Eesti saadikud Euroopa parlamendis ei suuda nagunii midagi muuta, ei vasta tõele. Saadikul on võimalik mõjutada kõike, kuid see sõltub saadikute soovidest ja tahtmistest. Eestile on oluline saata Euroopa parlamenti saadikuid, kes tegeleksid pigem majanduse ja sotsiaalküsimustega, mitte aga välispoliitikaga. Euroopa parlamendi välispoliitika tegeleb teemadega, mis puudutavad kolmandaid riike, näiteks Namiibiat, Argentiinat jt. Eesti inimesi mõjutavad aga otsused, mis tehakse majanduse, sotsiaalelu ja keskkonna valdkonnas.

Alustame näiteks majandusest üldiselt. Meid mõjutavad väga otseselt otsused, mis ütlevad, kuipalju palka peab maksma veokijuhile, kes läbib Saksamaad; mitu tundi tohib ta töölähetuses olles töötada; kas ööbida võib kämpingus või peab olema hotellis jne. Samuti on majandusküsimus, kuidas toimib Euroopa ühtne turg ja kas tööjõud ikkagi saab vabalt liikuda.

Tööjõu vaba liikumisega suuri probleeme veel ei ole, aga Euroopa rikkamate riikide poolt on selge surve piirata Ida-Euroopa töökate töökäte liikumist vabal turul, kuna nende harjumused on teistsugused, kui meil siin idas. Võtame ühe lihtsa näite – elad Brüsselis, ja ukselukk läheb katki. Kui sa tellid läbi nn ametlike kanalite „lääne“ lukksepa, siis kõigepealt läheb kolm päeva enne, kui ta kohale tuleb – sest on järjekord. Siis ta ilmub, kolmandal päeval, ilma tööriistadeta, et tutvuda olukorraga, ja teatab, millal saab tulla remontima, ning näiteks päev hiljem tuleb ja lahendab probleemi. Kui aga suhelda internetis Ida-Euroopa kogukondade kaudu, tuleb tehnik mõne minutiga ning lahendab probleemi kohe esimesel visiidil. Arve esitavad mõlemad sama suure, kuid töö kiirus ja suhtumine on see, mis konkurentidele Läänes ei meeldi, ning nad nõuavad, et töötaksime aeglasemalt. See ei ole meie stiil! Peame seisma selle eest, et igaühel on õigus tegelda ettevõtlusega ja töötada endale sobivas tempos.

Keskmõte: Eestile on oluline saata Euroopa parlamenti saadikuid, kes tegeleksid pigem majanduse ja sotsiaalküsimustega.

Samuti on meil probleeme kaupade ja teenuste vaba liikumisega. Oleme küll jõudnud nii kaugele, et ükski kaupmees ei tohi keelduda sulle kauba müümisest, kui sa oled Eestist. Kuid neil on õigus keelduda oma kauba saatmisest Eestisse. Meil on vaja võidelda selle eest, et saaksime kaupasid ja teenuseid osta sealt, kust soovime ning ka tarbida oma kaupu ja teenuseid seal, kus soovime. Viimase kohta oleks ehk lihtsaim näide meie telekanalite vaatamine teistes EL-i riikides. Praegu on televisioonis väga tugevad geograafilised piirangud ning nähtavus on vaid osaline, kuid kui ma olen endale Eestis ostnud õiguse vaadata ETV-d, siis miks ma ei tohi seda vaadata Prantsusmaal?

Teiseks – põllumajandus. Kõik EL põllumehed konkureerivad ühtsel turul – me näeme poes Hollandi sibulat, Soome kartulit jms, kuid EL-i ja ka liikmesriikide suhtumine põllumeestesse on erinev. EL-i liitumislepinguid sõlmides ei pidanud toonased läbirääkijad põllumajandust oluliseks. Tulemuseks on Euroopa kehvimad tingimused. Aastaks 2021 jõuavad meile Euroliidu poolt makstavad põllumajandustoetused 66 protsendini EL-i keskmisest, kuid samal ajal on meile põllumeeste kulud jõudnud juba 130 protsendini EL-i keskmisest.

Peame seisma jõulisemalt oma põllumeeste õiguste eest ning jõudma selleni, et toetused Euroopa Liidu siseselt oleks võrdsed.

Tõstatada tuleb ka keskkonnaküsimusi. Puhas loodus on oluline ja seda tuleb hoida. Loodust ei tohi pahatahtlikult hävitada, kuid lisaks loomadele, lindudele ja taimedele elavad sellel maal ka inimesed. Kes kaitseb Eestis elavat inimest? EL peab keskenduma seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele ega peaks lähituleviku eesmärke karmistama. Samuti peab EL kasutama oma mõjuvõimu, et ka teised kontinendid ja suurriigid hakkaksid käituma keskkonnasäästlikumalt. Eestis aga tuleb meil leida tasakaal keskkonna kaitsmise ja keskkonnakasutuse vahel.

 

3 kommentaari
  1. miinus 6 kuud ago
    Reply

    Põllumees on üks kõige intensiivsem keskkonna hävitaja.

  2. punn siseturu ees ja loll ihnsus 6 kuud ago
    Reply

    OO JAA ! MUIDUGI ON VÕIMALIK! ÜHINEGE TÄIELIKULT SOTSIAALHARTAGA -SEE VÕIMALUS JUBA 20 A.
    HAAKAVAD SIIS PENSIONÄRID OMETI EUROOPALAADSET ELATUSRAHA SAAMA.
    SIIS EI OLE JUHT…INASTEL TARVIS PEAD MURDA KUIDAS SISETURGU KÄIMA SAADA. SEWST SIIS ON 1/3 RAHVAST RAHA, MIDA KULUTADA ja 25% EI VIRELE KERJUSE TASANDIL- ABSOLUUTSES VAESUSES /see mida teie nimetate suhteliseks on tegelikult enamasti absoluutne/

  3. Keeldun 6 kuud ago
    Reply

    seda rahakoti eest võitlevat ilukõnet lugemast!

Vasta Keeldun-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.