EESTI KESKERAKONNA VALIMISPLATVORM

EESTI KESKERAKONNA

VALIMISPLATVORM

EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTEL

  • Eessõna
  • Meie peamiseks välis- ja julgeolekupoliitiliseks eesmärgiks on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlustamine. Seejuures peame ülioluliseks Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATO-sse.
    Euroopa Liit peab toimima struktuurina, mis soosib liikmesriikide koondumist kõrgeimale võimalikule inimarengu tasemele, toetades parimaid praktikaid töötajate kaitse, kättesaadava tervishoiu ja hariduse, keskkonnakaitse jt valdkondades, mis tagavad igale inimesele võimalikult kõrge elukvaliteedi.
    Euroopa Liidu ees seisavad praegu mitmed rasked väljakutsed: mõrad rahvusvahelises kaubandussüsteemis; ebastabiilsus ja konfliktid ida- ja lõunapiiril; jätkuv migratsioonikriis; Suurbritannia väljumine EL-i koosseisust ja euroskeptikute populaarsuse kasv; konkureerivate majanduslike suurjõudude võimsuse tugevnemine; kliimamuutused.
    Me oleme sügavalt veendunud, et parim tulevik Eesti rahva ja Eesti riigi jaoks on Euroopa Liidus. Lisaks sellele eeldab paljude eluliste probleemide lahendamine Euroopa projekti edasist arengut, liikmesriikide vahelise koostöö süvenemist, ühise poliitika jätkuvat arenemist välissuhete ja turvalisuse valdkonnas, aga ka poliitilise ja finantsdistsipliini tugevnemist, eriti euroala riikides.
    Euroopa Liit toetab eesti keelt, kultuuri ja rahvust austades liikmesriikide rahvuslikku identiteeti. Euroopa tulevik aga sõltub meie võimest austada ja kaitsta ühiseid euroopalikke väärtusi, sealhulgas Euroopa Liidu sees, samuti meie võimest hinnata Euroopa Liidu kodaniku staatust.
    Eesti Keskerakonna juhitud valitsus viis läbi Eesti eesistumise Euroopa Liidu Nõukogus. Oleme tõestanud nii valitsuses kui ka Euroopa Parlamendis, et suudame anda enda panuse Euroopa arengusse ja leida tasakaalu Euroopa Liidu riikide vahel, arvestades seejuures Eesti huve. Igal Eestist valitaval Euroopa Parlamendi saadikul lasub märkimisväärne vastutus ja kohustus töötada Euroopa hüvanguks ning samal ajal oma kodumaad väärikalt esindada.
    Eesti Keskerakond kutsub kõiki kodanikke 26. mail 2019 Euroopa Parlamendi valimistest osa võtma. Ainult nii saame viieks aastaks laiapõhjalise mandaadiga esindajad, kes seisavad tugeva ja ühtse Euroopa ning seeläbi ka Eesti riigi heaolu eest.

    Põhiprintsiibid

  • • Toetame Euroopa Liidu digitaalse siseturu lõpuniarendamist. See tõstab inimeste elukvaliteeti ja ettevõtete kasumlikkust, sh on juba langetanud sidekulusid ja rändlushindu.
    • Peame oluliseks Eesti riigi innovaatilise maine kujundamise jätkamist nii Euroopas kui ka laiemalt. Toetame Eesti ettevõtjaid, ametnikke, diplomaate ja teiste valdkondade esindajaid Eesti digitaalsete saavutuste tutvustamisel ja piiriülese koostöö tihendamisel.
    • Panustame idapartnerluse-riikidega koostöö tihendamisse ning nende Euroopa Liitu integreerimisse. Ühtlasi pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades.
    • Peame oluliseks Eesti elanike paremat informeerimist Euroopa Liidu uutest algatustest. Nende arvamusega arvestamiseks tuleb inimesi enam puudutavate Euroopa Liidu küsimuste arutelu viia kohalike omavalitsuste tasemele analoogselt Euroopa Liidu Regioonide Komitee väljundiga.
    • Toetame kõigiti tõhusat rahvusvahelist koostööd keskkonna ja iseäranis kliimapoliitika valdkonnas. Peame oluliseks kliimamuutuste kontrolli alla saamist ning nende tagajärgedega toime tulemisega seotud küsimuste kõrget prioriteetsust rahvusvaheliste institutsioonide töös ning liidrite töölaual.
    • Toetame aktiivse dialoogi pidamist kõigi Eesti naaberriikidega. Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete arendamist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres.
    • Toetame otsesuhete tugevdamist Suurbritanniaga. Eesti peab kaitsma meie elanike ja ettevõtete huve pärast Suurbritannia tõenäolist lahkumist Euroopa Liidust.
    • Toetame üliõpilasvahetusprogrammi “Erasmus+” laiendamist tõhustamaks integreeritust liikmesriikide kõrgharidussüsteemide vahel. Igal üliõpilasel peaks olema reaalne võimalus õppida vähemalt pool aastat mõnes välismaa kõrgkoolis.
    • Toetame Eesti põllumeeste konkurentsivõime tõstmist Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamise ning sihipärasema kasutamise kaudu.
    Euroopa Liidu areng
    Euroopa Liidu dünaamilise arengu eelduseks on tema kesksete institutsioonide tõhususe tõstmine, seadusloomeprotsessi kiirendamine ja tarbetute kulude vähendamine. Sellega seoses me toetame euroametnike arvu, bürokraatia ja dubleerimise vähendamist kogu Euroopa Liidus.
    • Me ei toeta liikmesriikide jagamist erinevatesse „huvirühmadesse“, millel erinev õiguste ja kohustuste maht. Euroopa Liit peab jääma võrdõiguslike riikide demokraatlikuks ühenduseks, mille liikmed konsensuse teel määrama aastateks ette EL-i peamised arengueesmärgid.
    • Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik ühendus, mis pakub vabadust, rahu ja heaolu. Eesti jaoks on liikmelisus ühtses, eraldi rühmadeks killustamata Euroopa Liidus võimalus mängida märgatavat rolli üle-euroopalikes toimingutes.
    • Euroopa Liidu struktuurifondidest vahendite jaotamine peab toimuma ühtsuse ja sidususe põhimõtete alusel; seejuures on vajalik ka edaspidi eriti toetada EL-i vähemarenenud riike.
    • Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama majandusliku ja eelarvelise planeerimise valdkonnas sätestatud reeglitest; see on oluline tingimus neile vahendite eraldamiseks Euroopa Liidu fondidest.
    • Peame oluliseks, et kõigi Euroopa Liidu riikide valitsused jagaksid ühtseid euroopalikke väärtusi. Niisuguste väärtuste hulka vaieldamatult kuuluvad vabad ja avatud valimised, sõltumatud kohtud, sõna- ja massiteabevahendite vabadus, samuti kõigi vähemuste, sh rahvusvähemuste õiguste austamine.
    • Toetame suunda, et Euroopa Liidu liikmesriigid lähevad üle ühtsele Euroopa valuutale, järgides kõiki vastavaid makromajanduslikke jt kriteeriume.
    • Me toetame liikmesriikide tihedamat koostööd maksupetturluse-vastases võitluses.
    • Toetame Euroopa Liidu aktiivset keskkonna- ja regionaalpoliitikat. Oleme seisukohal, et probleemid, mis tekivad regionaalsel tasandil Euroopa majanduse dekarboniseerimise tulemusena, tuleb lahendada EL-i aktiivsel kaasabil.
    • Toetame ideed erifondi loomiseks regioonidele, kus ökoloogiliste nõuete tõttu kärbitakse maavarade (põlevkivi, kivisüsi jne) kaevandamist.

    Välis- ja julgeolekupoliitika

    Ühtse Euroopa välispoliitilise funktsiooni tugevdamine eeldab samuti Euroopa piiride iseseisva kaitsmise võime suurendamist. Ebastabiilsus ja relvastatud konfliktid muudavad vajalikuks tavapärastest erinevate lahenduste kiire leidmise Euroopa ohutuse tagamise, sõjaliste ohtude vähendamise ja migratsioonikriisi lahendamise huvides.
    • Sellest lähtuvalt peame vajalikuks EL-i ühtse välispoliitika niisugust edasist arengut, mis suudaks kiiresti ja adekvaatselt reageerida olemasolevatele väljakutsetele. Igal võimalusel eelistame diplomaatiat ja dialoogi sõjalistele konfliktidele.
    • Väliskaubanduse valdkonnas peab Euroopa Komisjon tagama Euroopa Liidu majanduslike huvide igakülgse kaitse.
    • Migratsioonikriisi lahendamine nõuab kompleksset lähenemist. Me oleme veendunud, et peamine jõupingutus peab olema suunatud põgenike ja migrantide päritoluriikidele, saavutamaks seal märgatavat majanduslikku ja sotsiaalset progressi.
    • Me peame vajalikuks Frontex’i finantseerimise suurendamist EL-i välispiiride kaitsmiseks. Seejuures tuleb samaaegselt, esiteks – parandada inimeste merepääste mehhanismi, ning, teiseks – tugevdada võitlust inimkaubanduse ja terrorismiilmingute vastu.
    • Idapartnerluse ja lõunanaabruse poliitikat tuleb jätkata kaitstes Euroopa Liidu huve ja toetades vastavate riikide arengut.
    • Toetame PESCO programmi. Samuti peame õigeks NATO ja Euroopa riikide iseseisva kaitsevõime edasist suurendamist, sealhulgas ka EL-i sõjatööstuse arendamise kaudu.
    • Toetame Euroopa Liidu piiri tugevdamist ja kindlustamist ning võimalike sisserändajate taustakontrolli suurendamist. See loob aluse õiglasele migratsioonipoliitikale kõigi Euroopa Liidu riikide turvalisuse huvides.
    • Peame oluliseks tugevdada Euroopa Liidu institutsioone, mis võitlevad inimkaubanduse vastu. Arendame Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlust inimkaubanduse vastu võitlemiseks, keskendudes eelkõige rohujuure-tasandil töötavatele organisatsioonidele.
    • Peame terrorismi tõkestamiseks vajalikuks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas ning üle-euroopaliste infotehnoloogiliste võimaluste väljaarendamist radikaliseerunud inimeste tuvastamiseks ja vastutusele võtmiseks.

    Tööjõu vaba liikumine ja sotsiaalvaldkond

  • Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa integratsiooni olulisemaid saavutusi. Me toetame niisuguste mehhanismide edasist täiustamist, mis on suunatud selle õiguse tagamisele. Tööjõu liikumisvabaduse teostamine ei või olla sunnitud meede, s.t see ei tohi olla niisuguse olukorra tagajärjeks, kus pole võimalik oma elatustaset kodumaal tõsta.
    • Toetame sotsiaalsete standardite edasist ühtlustamist töötasu ning töötingimuste, sotsiaaltoetuste väljamaksmise korra ja võrdse kohtlemise suhtes Euroopa sotsiaalõiguste samba alusel.
    • Me toetame sotsiaalsete standardite edasist ühtlustamist Euroopa Liidus.
    • Olulise meetmena vaesuse vastu võitlemisel Euroopa Liidus näeme nn lastegarantii (child guarantee) loomist, mis oleks osaliselt finantseeritav EL-i fondidest (kõigile toetust vajavatele lastele ligipääsu võimaldamine tasuta arstiabile, tasuta koolieelsele ja kooliharidusele, väärilistele elutingimustele ja kvaliteetsele toitumisele).
    • Tööjõu liikumise vabadus pole võimalik ilma igakülgse võitluseta diskrimineerimise vastu tööturul, sealhulgas diskrimineerimise vastu kodakondsuse, etnilise kuuluvuse ja keele alusel. Vastavad meetmed peavad saama adekvaatse toetuse nii EL-i kui ka eraldi liikmesriikide tasandil.
    • Me peame samuti tähtsaks erikokkuleppe sõlmimist Suurbritanniaga nende EL-i alaliste elanike õiguste kaitseks, kes jäävad Ühendkuningriiki elama pärast Brexit’it.

    Haridus, teadus ja kultuur, digitaalne koostöö

  • Euroopa Liit on maailma liider hariduse, teaduse ja kunsti valdkonnas. Euroopa Liidu kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on tähtis konkurentsieelis, samuti stimuleerib see turismi arengut. Euroopa Liit toetab liikmesriikide ja naaberriikide piiriülest koostööd. Eesti keel kui EL-i ametlik keel omab täiendavat stiimulit arenemiseks ja levimiseks kogu Euroopa kontinendil.
    • Me toetame Euroopa kultuuripärandi programme, samuti ka Euroopa kultuuritoodangu finantseerimise suurendamist, eriti kinovaldkonnas. Seejuures toetame autoriõiguste reformide ülevaatamist digivaldkonnas, kuna need peavad olema tasakaalus, arvestades nii loojate kui ka Euroopa tarbijate huve.
    • Toetame Euroopa Liidu digitaalse siseturu lõpuniarendamist. See tõstab inimeste elukvaliteeti ja ettevõtete kasumlikkust, s.h on juba langetanud sidekulusid ja rändlushindu.
    • Peame oluliseks Eesti riigi innovaatilise maine kujundamise jätkamist nii Euroopas kui ka laiemalt. Toetame Eesti ettevõtjaid, ametnikke, diplomaate jt valdkondade esindajaid Eesti digitaalsete saavutuste tutvustamisel ja piiriülese koostöö tihendamisel.
    • Toetame üliõpilasvahetusprogrammi “Erasmus+” laiendamist tõhustamaks integreeritust liikmesriikide kõrgharidussüsteemide vahel. Igal üliõpilasel peaks olema reaalne võimalus õppida vähemalt pool aastat mõnes välismaa kõrgkoolis.
    • Samuti toetame Erasmus+ fondi programmide finantseerimise suurendamist. Erilist tähelepanu tuleb pühendada eurooplaste digipädevuse suurendamisele, arvestades kasvavat digitaliseerumist ja muid muutusi tööturul.
    • Peame oluliseks võõrkeelte, s.h eesti keele õpetamise toetamist EL-i liikmesriikides.
    • Me oleme veendunud, et ühised euroopalikud väärtused hõlmavad ka austust vähemuste keeleliste ja hariduslike õiguste suhtes.
    • Võltsuudiste ja propaganda vastu võitlemise ajajärgul rõhutame internetikasutajate ja massiteabevahendite toodangu tarbijate asjatundlikkuse suurendamise programmide vajalikkust, samuti Euroopa ajakirjanike haridusliku ja professionaalse taseme olulisust.
    • Propaganda ja võltsuudistega võitlemise instrumendiks peab saama mitte vastupropaganda, vaid tõene, adekvaatne ja professionaalne teavitamine.
11 kommentaari
  1. to Pask 5 kuud ago
    Reply

    Vat selle pinsitõstmisega oo tõest sedasi, et eided taadid ehk surevad enne ära , kui nebde peale kulutada. tasub. Viivitamise tehnika on end ju reformarite juures õigustanud. Ju keskid siis sealt õppisid.
    “eliit” ikkagi. Alati kui arved kokku loetakse ja hästi läinud on, siis vanadele ikka ei jätku, parem hoida sukasääres – reservides.
    Et sisemajandus sest ei parane, sest nad aru saada ei taha. Kuigi raadios kurdavad, et kuda seda käima panna. No tõstavad miinimumpalka, jätavad viina aktsiisi vähemaks, et küll see aitab. isegi siseturgu käivet tõsta. Misjaoks mulla peale raisata.
    Parem pererahvas ostab uue hobuse ja kirikukalessi, hõbeuuri ja jalutuskepi, kõrtsurahaks koa tarvis.
    Vanarahvas kidugu saunas edasi.
    Kulutatakse ennem tugevamate ja nooremate peale ,sest need on ohtlikumad. neid on kasulikum ära osta. Ja mõttetuste peale. Ja selleks, et jõukate elu oleks veel jõukam. Ja tee peal oleks hea autoga kihutada , kiirem Euroopasse sõita saaks.
    Aga Issand on sedasi korraldanud, õiglaselt, et
    koolevad ka jõukad – vaat seda nad oma rahaga väärata ei saa mette. Selles oleme võrdsed. Enne surma, olen seda palju näinud, teeb inimene paratamatult kokkuvõtteid /kui ta just päis loll ei ole/ ,hindab õiglasemalt elatud elu, saab aru oma kurjadest tegudest -pattudest ,tunntab neid -sest igaviku ees seistes langevad need võimu ja jõukusedekoratsioonid ja ollakse alasti hingega , üksinda Kõiksuse ees.

    • Varsti 5 kuud ago

      hakkab võltsvalitsusel kergem hingata, sest suur osa surmaeelikutest hakkab eest välja surema ning eelarvele kahjulik pinsiosa hakkab kukkuma. Peale on tulemas palju vähem pinsiealisi ja see lubab eelarvest rohkem altkäemakse anda.

  2. to mida 5 kuud ago
    Reply

    Egas aint eelpoolnimetatud saadikud polnud karusnahafarmide keelustamise vastu.
    Oli neid ka EKRE-s ja Reformis jne.
    Kas Jüri Adams, Raivo Aeg,Peeter Ernits, Martin Helme ,Olga Ivanova,Igor Kravtsenko, Tarmo Kruusimäe,Andres Metsoja,Meelis Mälberg,Eevi Paasmäe,Toomas Paur,Marko Pomerants,Raivo Põldaru,Henno Põlluaas,Jüri Saar,
    Sven Sester, Priit Sibul, Mihhail Stalnuhhin,Anne Sulling, Märt Sults,Terje Trei, Viktor Vassiljev, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Uno Keskpelt/või pilt,või patt/ – kas need olid ka karusnahakasvatuse keelustamise seaduse vastu lisaks eelpoolloetletutele ???
    Või ma eksin ???
    Tõesti, pole viitsinud süveneda mis parteisse nad kuuluvad või kas valitud või kandieerivad kuhu tahes.
    Lihtsalt teadmiseks rahvale, kes meist elavad veel kiviaja mõnude ihaluses ja kes sobivad Euroopasse tooma
    uusi arenguid või neid lämmatama. Lämmatades positiivse arengu =EETILISE ARENGU, tekitatakse MENTALITEETI ,mis pöörab ennast inimese, ka meie tillukese valge rahva vastu, ngu KRATT OA LOOJA VASTU. ON JUBA PÖÖRANUD JA SELLET KÕIK MEIE HÄDAD.

    • Täielik 5 kuud ago

      õigus! Kui võtta mis tahes lolle otsuseid, siis mõistuse vastu on kõik 101 ebaseaduslikult valitud riigikogulast. Ning üheks põhjuseks on bandelik kohustus hääletada nii nagu nende ninameestele meeldib.

  3. Pask 5 kuud ago
    Reply

    Pasapartei peamine valimislubadus oli pensioni tõstmine-rahvas valis( kuigi vähesed), aga kui võimule saadi, igasugu pettust ja jama kasutades- hui tebe, brat! Ja jälle lubatakse, lubatakse… tegelikult on hirmus soov sinna suure palga peale saada, et mõnus elu ikka kestaks ja kestaks. pask!

  4. kas eetilisi arenguid pole Euroopale vaja? 5 kuud ago
    Reply

    Kas Must Aadu hääletas karusloomafarmide keelustamise seaduse vastu ?? OLi nii ?
    Kas Eesmaa Enn hääletas ka karusnahafarmide keelustamise seaduse vastu??? Oli nii ?
    Kas Anneli Ott hääletas ka karusnahafarmide keelustamise seaduse vastu?? Oli nii?
    Kas ma eksin ???
    Pooles Euroopas on need keelatud ja Euroopa liigub oma EETILISTES arengutes karusnahatootmise kui kiviaegse relikti vastu.
    Kas saadikud, kes selliseid väärtusi mõista ei suuda lähevad sinna meid esindama ja Euroopat TAGASI PÖÖRAMA EETILISTES ARENGUTES ???

    • Mida 5 kuud ago

      sa imestad? Need eesmaad ja otid on ju alati rahva vastu. Ja nüüd tahavad papihunnikusse pugeda, saaks aga siit lägastatud Eestist muslimite ja neegrite juurde ära.

  5. ? 5 kuud ago
    Reply

    MITTE EI SAAND ARU, KAS SIIS ÜHINETAKSE KOHE TÄIELIKULT SOTSIAALHARTAGA = PENSIONID TÕUSEVAD
    NORMAALSELE EUROOPALIKULE TASANDILE ???
    SEST ES SAAND KAH MITTE ARU, KUDAVIISI SAAB MAJANDUS DEKARBONISEERUDA???
    KAS SAMBA ALL MÕTLETE SOTSIAALHARTAT?
    KUI SELLEGA ÜHINETAKSE JÄRK-JÄRGULT, EI MUUTU MEIE, VANADUSPENSIONÄRIDE JAOKS MIDAGISTKI,SEST ME KOOLEME ENNE ÄÄ JU.

  6. Toetame 5 kuud ago
    Reply

    Toetame, et esmaspäevale järgneks teisipäev!
    Toetame, et kevadele järgneks suvi!
    Toetame, et vesi voolaks allapoole!
    Toetame, et pärast ööd saabuks päev!
    Toetame, et Maa jookseks ümber Päikese!
    Toetame, et …

    • Toetame 5 kuud ago

      kõiki tugesid, mis toetavad mida iganes.

  7. Keeldun 5 kuud ago
    Reply

    sellist jura lugemast!

Vasta Toetame-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.