Viime asja lõpule õigusriigile kohaselt!

Vello Rekkaro, Eesti Üürnike Liidu vanemnõunik

Lähtudes Vabariigi Valitsuse omandireformikomisjoni otsusest, moodustas riigihalduse minister ekspertide töörühma omandireformi käigus ilmnenud sotsiaalsete probleemide ja nende leevendamise võimaluste uurimiseks. Töörühma juhiks on prof. Erik Terk ja sinna kuuluvad dots. Peeter Järvelaid, dots. Indrek Saar, lektor Kalle Liiv Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudist ning prof. Vello Andres Pettai Tartu Ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudist, sotsioloog Juhan Kivirähk – Turu-uuringute AS-i uuringujuht, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Paul Varul ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Endel Ploom.

Juba 1994. a. andis rahvaliikumine Õiguslik Tasakaal tõuke Eesti Üürnike Liidu (EÜL) ja ühenduse Koduõigus kaudu uuringute, teaduskonverentside, mõttevahetuste korraldamiseks ning selgitavate trükiste koostamiseks. Esmalt tuleb meenutada EÜL-i tellimusel Jaan Õmbluse koostatud uurimust „Kaotatud kodud. Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989–2009“ (Tallinn, 2009, 272 lk).

Teiseks oluliseks teoseks on projekti „Omandireformi lõpetamine põhiseaduslikul alusel“ käigus 24. aprillil 2012 läbi viidud konverentsilt pärinevad spetsialistide ja poliitikute tekstid sundüürnike  vara tagastamisel tekkinud probleemide olemusest ja võimalikest lahendusteedest (Rmt: Kodu ja õiglus. Ettekannete ja dokumentide kogumik. – Tallinn, 2012, 224 lk.).

Rakendusteaduslik konverents „Lõpetagem omandireform õigusriigile kohaselt“ toimus Tallinnas 4. veebruaril 2015 ja selle materjalid sisalduvad raamatus „Kodu ja õigusriik. Ettekannete ja artiklite kogumik“ (Tallinn, 2016, 232 lk.).

Eesti Üürnike Liidu poolt esitasime 2016. a. sügisel Riigikogule kollektiivse pöördumise, milles tegime ettepaneku vastu võtta seadus, mis võimaldaks hüvitada omandireformi käigus tekkinud kahju isikutele, kes jäid ilma nende kasutuses olnud üürikorterite erastamise võimalusest. Viimases kogumikus on lk 206–208 toodud ka meie poolt Riigikogule esitatud seaduseelnõu „Omandireformi läbiviimisel tekkinud kahju hüvitamise seadus“, mille olulisemad punktid on:

  • 1 Seaduse ülesanded.

Käesolev seadus määrab kindlaks, kuidas ja mis tingimustel tuleb õigusriigi põhimõtetel kompenseerida omandireformi aluste seaduse (ORAS) rakendamisel ebavõrdse kohtlemise tõttu erastamisõigusest ilma jäetud Eesti elanikele põhiseaduse rikkumisega tekkinud varaline ja moraalne kahju.

  • 2 Seaduse eesmärk.

(1) Käesoleva seaduse eesmärgiks on tagada seadusandja poolt omandireformi aluste seaduses kehtestatud nõuete täitmine, et varade tagastamise või kompenseerimisega endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut (ORAS § 2 lg 2).

  • 3 Kahjukannatanud isikud.

7) Kõik isikud, kellelt omandireformi käigus võeti ära nende seaduslikus kasutuses olnud eluruumi üldistel võrdsetel alustel EVP-de eest erastamise õigus ja võimalus.

  • 5 Uue ülekohtu ja kahju tekitamine.

Kahju on tekitatud:

1) eluruumi erastamisõigusest ilmajätmisega;

6) moraalne kahju seoses üürnikele tekitatud terviseriketega ja moraalsete kannatustega omandireformi käigus.

  • 6 Tekitatud kahju olemus.

(1) Üürniku ilmajätmine võimalusest erastada tema valduses olev eluruum tekitas talle nii varalise kahju kui ka moraalse kahju, millega rikuti õiguspärase ootuse ning  võrdse kohtlemise printsiipe.

(2) Eluruumi äravõtmisel üürnikult koos tema poolt enne seadusliku valduse äravõtmist tehtud parenduste, remondi ja hoolduskulutustega tekitati samuti otsene varaline kahju.

(3) Otsene varaline kahju on ka kõik kulutused, mida kannatanu kandis endale teise elukoha otsimisega, selleks pangalaenude võtmise ja pangaintresside tasumisega.

  • 7 Tekitatud kahju suurus.

(1) Tekitatud varalise kahju suuruse määramise aluseks on kannatanult ära võetud elamispinna turuväärtus antud asukohas õigusjärglasele tagastamise momendil, eeldusel, et kannatanu saaks reaalse võimaluse samaväärse elamispinna omandamiseks samas asukohas.

(2) Tekitatud varalise kahju hulka isikutel, kes olid sunnitud ostma endale elamispinna, arvestatakse ka pangalaenu protsendid.

(3) Kõigi nende isikute puhul, kellelt omandireformi käigus võeti ära võimalus nende seaduslikus kasutuses oleva elamispinna erastamiseks üldistel võrdsetel alustel (§ 3 p 6 ) ja kes on sunnitud elama samal pinnal sundüürnikuna, on varaliseks kahjuks nende poolt elamispinna omanikule makstav üürisumma.

  • 9 Tekitatud kahju tõendamine.

(1) Tekitatud kahju olemuse ja suuruse tõendiks on igasugune seadusega sätestatud menetlusvormis olev teave, mille alusel saab kindlaks määrata kannatanul kahju olemasolu ja selle suurus, samuti muud vaidluse suhtes tähtsust omavad asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, vaidlevate poolte ja kolmandate isikute seletused, dokumentaalne tõend, paikvaatlus, eksperdi arvamus.

(3) Õigusjärglase poolt temale tagastatud korteri või maja müümisel on kannatanu varalise kahju suuruseks müügilepinguga kindlaks määratud müügihind.

(4) EVP laenuga korteri ostmisel on kannatanu reaalse kahju suuruseks temalt ära võetud korteri väärtus, mis on kindlaks määratud kinnisvaraeksperdi poolt esitamiseks pangale laenu võtmiseks.

(5) Vaidluse tekkimisel varalise kahju suuruse üle määratakse see kindlaks ekspertiisiga.

  • 10 Tekitatud kahju hüvitamise kord.

(1) Tekitatud moraalse kahju hüvitamine toimub kannatanu taotluse alusel Eesti Vabariigi rahandusministeeriumi poolt.

(2) Taotluse vormi ja taotluse esitamise korra kehtestab rahandusminister oma määrusega.

  • 11 Tekitatud kahju hüvitamise vahendid.

Vahendid riigi poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks saadakse riigieelarvest või ka riigi võlakirjade müügist. Omandireformi aluste seadusega ette nähtud õigusvastaselt võõrandatud  varade kompenseerimiseks eeldas seadusandja vajalike riiklike vahendite olemasolu juba seaduse vastuvõtmisel, mida tuleks nüüd kasutada tekitatud ülekohtu heastamiseks.

Loodetavasti suudab uus valitsus anda vajaliku tõuke ja kaasata pädevaid isikuid, et hakata lahendama varsti juba 28 aastat meie riigis toimunud põhiseaduseriivet sundüürnike suhtes.

8 kommentaari
  1. hm 6 kuud ago
    Reply

    Kommentaatorid vist ei ole aru saanud, millest jutt. Või takistab neil vaikida liberaalne maailmavaade?

    • Väga 6 kuud ago

      saavad aru. Jutt on kallite pindade kantimisest, et siis elu lõpuni lulli lüia.

    • Õige 6 kuud ago

      Antagu meile etkarit, meie vabaduse toojat ja prillikivi, siis oleks õiglus maalidel-vaakujatel-eledel-ottidel va s…a kottidel igavesti(lengidel ummidel ja sellel naljakal tädil ttv-s ka kindlasti).

  2. toimetusele. 6 kuud ago
    Reply

    Kirjutasin oma arvamuse asjast ja ei ilmunud. Kas siis Ratast ei tohi kritiseerita?

    • Muidugi 6 kuud ago

      ei tohi, Kesknädal on ju Ratta Jurka leht. Parem kirjuta Postimehhe või Päevalehte, need kohe avaldavad. Ja kui paned veel teravamalt, siis saad lisatasugi.

  3. Õnnetu sundüürnik 6 kuud ago
    Reply

    Riik ei saanud kahe aastase kõva kisa kestel pensioni tõsta! Polegi raha.
    Nüüd loodate veel midagi?
    Ei saa mette ja ees on kindel asi vaid surm.
    Riigile kergenduseks!

  4. kodutus 6 kuud ago
    Reply

    Ei ole te ainukesed, kes kodu kaotavad.
    Üksikpensionärid, kes peavad maksma KÜ renoveerimiskulusid kaotavad ka kodu või tervise või mõlemad,sest ei jaksa neid maksta,lisaks kommunaalidele.
    Tõenäoliselt kaotavad elu varem kui ette nähtud, sest sedasi nurgas konutades oma muredes ja viletsuses,hirmudes ja ahastuses väljapääsmatu olukorra, centidelugemise ja rõõmutus virelemises tulevad depressioonid jne.jne.jne.
    Aga pole kuulnud,et oleksite seadusi tekitanud ja nõudmisi esitanud nende kaitseks. Kõik koos oleks ehk võitlus efektiivsem olnud. Oleks aidanud kujundada Mentaliteeti = Oma kodu ei pea keegi maha jätma ja sellele mentaliteedile oleksid hakanud järgnema seadused.
    Teie aga seisate vaid eneste huvide eest ja Issanda vits karistab samaga.

  5. Ei 6 kuud ago
    Reply

    saa aru mitmest asjast.
    1) Kui sõja võtmisel saavad oma osa KÕIK võitjapoole osalised, siis miks ei pea maksma kahju KÕIK sõja kaotanud pool osalised? Miks peab üks parem olema kui teine?
    2) Kas tähtis on elamispind või selle ärastamisõigus? Kas inimene elab kindlal pinnal või ärastamisõigusel?
    3) Kui pärast okupantide ja paljude meie noorte lahkumist välismaale on vabaks jäänud kümned tuhanded korterid, siis kuhu on need kadunud? Ometi meil pidevalt ehitatakse aga paljudes kohtades om sajad majad maha jäetud. Kes keelab nn tinglikel kodututel sinna elama asumast?
    Näen asja hoopis nii, et elamispinnas sooja skohas nähakse kerget rikastumisvõimalust ning seda püütakse ka igal juhul kätte saada. Saab ju Tallinnas küsida välissaadikult tuhandeid eurosid kuus, mida annaks alles laiaks lüüa. Elamisest oma kunagisel pinnal unistavad neist lärmajatest vähesed.
    Kõik vaidlusaluse djuhud tuleb ette võtta üksikult ning need ka loogiliselt ning asjakohaselt lahendada. Mitte aga nõuda Toompea ärastamisvõimalust.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.