Majanduses jätkuvad head ajad

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Kuigi opositsioon eesotsas reformierakondlastega proovib tekitada Eesti majanduse arengu ning riigi rahalise seisu suhtes matusemeeleolu, on tegelik seis palju parem. Nagu märgib Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben, jätkuvad Eesti majanduses head ajad.

Esimeses kvartalis Eesti majanduskasv kiirenes 4,5 protsendini. Sissetulekute ja eratarbimise kasvutempo aeglustus ning investeeringute kasv kiirenes. Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majandus endiselt heas tasakaalus.

Üleilmne majanduskasv ja selle tulevikuootused on viimase aasta jooksul muutunud varasemast tagasihoidlikumaks. Vaatamata juba aasta aega nõrgenevale majanduskonjunktuurile on Eesti kaubanduspartnerite kasvutempod aeglustunud vaid veidi ja Eesti majanduskasv on viimased neli kvartalit koguni kiirenenud. Seekordne kiire kasv üllatas siiski vaid natukene ja kasvu oluline aeglustumine jääb prognooside kohaselt teise poolaastasse.

Palgatulu kasv oli aasta algul endiselt kiire, kuid langes alla 10 protsendi, samas kui kasumite kasv jäi alla 6 protsendi. Tööjõu osakaalu suurenemine lisandväärtuses tekitas ärevust aastatel 2013–2016, kuid see trend murdus 2017. aastal. Eelmise aasta lõpust alates on kasumite kasv palgatulule taas alla jäänud.

Kasumite tagasihoidliku kasvu taustal osutus ettevõtete investeeringute kasv sarnaselt eelmise aasta lõpuga kiireks. Investeeriti nii transpordivahenditesse kui ka masinatesse ja investeeringuid kasvatasid peaaegu kõik tegevusalad, eriti aga kaubandus, veondus-laondus ja töötlev tööstus. Euroopa majanduse jahtumise taustal võib see viidata tööjõupuuduse kompenseerimisele parema tehnikaga.

Kiire majanduskasv ja madalale langenud töötus ei ole endaga kaasa toonud olulisi tasakaalustamatusi kiire laenukasvu, ülemäärase hinnatõusu ja ekspordi-impordi bilansi halvenemise näol. Tervikuna vaadates on nii tarbijad kui ka ettevõtjad käitunud väga ettevaatlikult ja eelmise suure kriisi kogemuse valguses valmistunud keerulisemateks aegadeks, mistõttu majanduse sisemised riskid on madalad.

5 kommentaari
  1. Pask 1 nädal ago
    Reply

    Mina hea meelega loeksin hoopis Kadri Simsoni lugusid! Nagu vanasti, kui Savimadrats kilkas, et majanduskasv on tänu Pasaerakonna võimuletulekule ja muid debiilsusi. Aga Kadrit ei ole siin lollusi rääkimas ja selgitamas, kuidas enneolematule majanduskasvule ikkagi riigi rahakotis tuul vilistab. Kadril nüüd unistuste töökoht, 20 tuhhi palka ja mis kõike veel… No kuidas oleks võimalik selline pidu, kui me EUs ei oleks?
    Aga “heade aegade” suhtes. Ega tark ei jõua niipalju teenida, kui loll kulutada

  2. Sven 1 nädal ago
    Reply

    Soovitus veelkord valitsusele Tallinnast riigiasutuste väljaviimiseks –
    Viige ära, Tartusse, Maaelu-Põllumajanduse ministeerium ja selleks on ruumi Maaülikooli ruumides. Midagi pole vaja ehitada ja pool kaadrit võib Ülikoolist töötada ministeeriumis töövõtulepinguga kasvõi 0,5 kohaga. Maaülikool sellises mahus ruumide osas saab tõmmata koomale, sest tänane õppetöö on jaotunud ka osaliselt teistele ülikoolidele vastavate suundadega, samuti õpitakse välismaal. Maht on muutunud.
    Tallinnas võib istuda minister ühtedel päevadel ja teistel päevadel asetäitja(kantsler vms.) ja 1 sekretär, 1 jurist ning 1 autojuht ja 1 väikebuss. See kampaania mahub aga ära kasvõi Keskkonnaministeeriumi või Tornide ministeeriumisse.
    Täiesti sobilik kaugtöö tegemiseks, ka osalemiseks vajalikel koosolekutel – on ju olemas meie Tohutus Küberriigis ka TELESILD.Hoidke siis kokku!
    Olen seda korduvalt mitmetele öelnud. Teiste ministeeriumite ümberkolimine ei ole hea mõte. Enamus Maaelu aga toimub Kesk-Eestist kuni Läti-Vene piirini ja Jõgeva, Mulgimaa ning Pärnu, Lääne-Virumaa-seal pole vahet, isegi seotus on rohkem Tartu suunaga.
    Hea mõtte eest ,Jaaniõlu, tehke välja.

    • Riigikogu 1 nädal ago

      tuleb viia Viivikonda ja valistus Sirgalasse. Tehakse olemasolevad hooned korda, ümberringi rohelus ja vaikus.
      Lisaks neile jooksevad kohe järele ärikad, sest kõik hinnad seal kasvavad ja kohe on ka tootmine valla. Nii saaks Kirde-Eestis elu sisse.

  3. Majanduses 1 nädal ago
    Reply

    on kuradi head ajad! Maasikas juba 1.20 kilo. Küll meil on ikka hea valitsus, mida kõike ta meie heaks ei tee!

  4. Meie 1 nädal ago
    Reply

    majandusseis on selline, nagu lubavad meie kaubavahetajad. On isegi meie õnn, et meil pole mingeid hiigelettevõtteid, nende varisemise põnts jääb meist eemale. Majandus muutub lainetena, kord on see tulus, kord kahjulik. Eurodes seda mõõta ei saa, sest raha väärtus kahaneb igal juhul.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.