Malle Pärn: kuidas saavutada ühiskonnaelus sisemist harmooniat?

Kolumnist Malle Pärn kirjutab, et konservatiivid on ausamad kui need, kes peidavad omi tühje südameid kõlavate loosungite taha.

„Ma olen väga palju mõelnud: miks ei saa paljud inimesed konservatiividest aru? Miks mõni arvab, et konservatiivi maailmavaade on keskaegne ja mustvalge? Miks ta nimetab konservatiivi õelaks, tigedaks, kurjaks, kõiki vihkavaks?

Ja kas ta tõesti mõtleb nii, kas ta tõesti ISE on endale loonud konservatiividest nii vale pildi, või kordab ta seda, mida talle on õpetatud? Mugavusest, mõttelaiskusest, rumalusest?

Kas ta on mingile isandale ustav sõdur, kes ise ei viitsi või ei oskagi mõelda, ei tahagi mõista ja näha seda, mis maailmas päriselt toimub?

Meie ju teame, et kõik liberite väljamõeldud sildid konservatiivide kohta on täiesti valed. Konservatiiv ei vihka oma rahvast. Konservatiiv ei taha ühiskonda lõhestada. Konservatiiv ei külva viha ega hirmu.

Mina näiteks armastan inimesi ja tunnen neile kaasa. Ka siis, kui nad eksivad. Ma tean, et ka teised konservatiivid tunnevad sedasama. Keegi neist ei taha Eestit maha müüa ega ära hävitada.

Konservatiiv tahab kaitsta kaitsetut, seda, kellele tehakse ülekohut, kes ise ennast kaitsta ei taipa või ei oska. Ta tahab korrale kutsuda vägivallatsejat, ülekohtutegijat, laimajat, röövlit ja ülbitsejat, alatut omakasujahtijat ja salakavalat petist.

Konservatiiv tahab piirata agressiivse lolluse vabadust laimata arukaid ja seaduskuulekaid kodanikke. Laimamine ja sõimamine ei ole inimõigus, kultuurse ühiskonna meedias seda ei võimendata!

Kas need, kes konservatiivi kurjuse kehastuseks nimetavad, tahavad õiglase kriitika eest kaitsta vägivallatsejaid, ülekohtutegijaid, laimajaid, röövleid ja ülbitsejaid, omakasujahtijaid, salakavalaid petiseid?

Nii igatahes see väljastpoolt paistab, ehkki SÕNADES räägitakse hoopis midagi muud. Sõnades me nagu oleksime kõik ühel meelel.

Loosungid on ilusad. “Jah vabadusele, ei valedele!” “Meie Eesti on hooliv ja sõbralik Eesti”?

Kullakesed, ka konservatiivid tahavad kõigile vabadust (selle sõna õiges tähenduses) ja üleüldise ideoloogilise valetamise lõpetamist. Ka konservatiivide Eesti on hooliv ja sõbralik Eesti. Kus kõigil on hea elada, igas Eestimaa paigas. Kus lastel on turvaline ja õnnelik lapsepõlv. Kus valitsus ei sõida rahvast teerulliga üle. Kas see on “õõvastav sisu”?

Siis milles on asi? Järelikult üks pool VALETAB. Varjab oma kurjad kavatsused kõlavate sõnade taha. Kas nad on hundid lambanahas?

Ja just nimelt see lõhestabki meie rahva kaheks. Ühed elavad pärismaailmas, teised elavad mingis mustvalges ideoloogilises narratiivis, kus liigitatakse inimesed õigeteks ja valedeks, – mitte mingite moraalireeglite täitmise või vaimsete väärtuste põhjal, vaid selle põhjal, kui kuulekas keegi on sellele ideoloogilisele narratiivile.

Ja selle narratiivi niiditõmbajad jagavad koosmeeleauhindu ja igasugu muid tiitleid nendele, kes on kuulekalt püüdnud inimesi sellele narratiivile allutada.

Kas tõesti meie kooliharidus ei õpeta inimesi iseseisvalt mõtlema ja reaalsust adekvaatselt tajuma? Haridusministrid ei ole oma tööga hakkama saanud?

Inimesed on nagu noodid erinevast helistikust, nii et harmooniline kooskõla on võimalik ainult sama helistiku piirides.

Mõistusega olendid peaksid ometi suutma omavahel kokku leppida, et KA teiste helistike inimestel lubataks rahulikult olemas olla ja oma muusikat luua?

Kuidas saavutada sellist hariduse- ja kultuuritaset, et me erinevate maailmavaadetega inimestegruppidena rahulikult koos eksisteerida võiksime? Üksteist täiendades, mitte üksteisega kakeldes?

Esimene asi, millega meil on vaja tõsiselt tegelda, on meie keele ja meele, meie vaimse keskkonna puhastamine risust, valedest, manipulatsioonidest, vihkamisest, epideemilisest laimuhüsteeriast.

Hakkame asju nimetama nende õigete nimedega. Hakkame iseennast kaaluma üldinimliku klassikalise tarkuse valguses. Tõejärgne postmodernism tuleb visata prügikasti.

Ehk on veel võimalik taas inimeseks saada? Hakata kasutama oma intellektuaalseid ja emotsionaalseid võimeid inimliku ühiskonna ülesehitamiseks, mitte ärahävitamiseks?

Ausalt, mul ei ole sellesse eriti usku. Meie ise sellega hakkama ei saa. Me võime sellest üle saada ainult Jumala imelise sekkumisega.

Aga me peame seda enne tõsiselt soovima. Kõik.“

Allikas: Uued Uudised, 5. juuli

4 kommentaari
  1. Ele 4 kuud ago
    Reply

    Mina olen optimist ja loodan et selle valitsuse ajal läheb kõik paremaks tänu Keskerakonnale. Aga Reformierakonna tagatoas on aastaid sepitsetud intriige, koostatud valestsenaariume, arendatud laimukampaaniat. Peavoolumeedia on neid toetanud. Kuid tekib küsimus kus on need ajakirjanikud õppinud ja kes neid on õpetanud valetama ja vassima.Meie riik on lõhestatud tänu Reformierakonna tegevusele.

  2. Vabandused 4 kuud ago
    Reply

    EETILINE ALUS RAJANEB PIDEVAL TÖÖL ENESEGA, SÜVAMÕTLEMISEL, AJUPESUST HOIDUMISEL – VÄGA TUEVAL EMPAATIAVÕIMEL.
    RAJANEB LOOJAUHKUSEL / kõrkuse vastand/ TEHA HEAD, TEKITADA MAAILMA JÄRJEST LAIAHAARDELISEMAID POSITIIVSEID ARENGUID.
    HOOLIDA TEISTEST ELUSOLENDITEST – MEIE VÄHEMATEST VENDADEST _LOOMADEST. SEE TÄHENDAB AGAPE ARMASTUST. SELLETA EI SÜNNI MISKI PÜSIV EGA HEA. ON VAID TÜHI KILPLASTE KEKUTAMINE,JAGELEMINE.
    KUI MA ÜTLESIN – TEIL KELLELGI POLE EETILIST MEELT, SIIS VABANDAN ,PAKKUSIN ÜLE – SEISIN NAGU TORNIS JA NÄGIN KOGU SEDA MASSI ÜKSTEISE OTSAS RONIMAS. MÕNEL KINDLASTI ON, AGA NAD PÕGENEVAD.
    TEISTEL JÄLLE POLE HÄBI ENESELE OTSA VAADATA, POLE SEDA HIRMUGI. LÄBU EEST VÕIB ANDA KÕIK.

  3. to autor 4 kuud ago
    Reply

    TEIL KELLELGI EI OLE EETILIST ALUSPÕHJA – ON AJUPESU JÄÄNUKLOOSUNGID ,OLGU VANAD VÕI UUED JA/VÕI RAHA +KÕRKUS+VÕIMUIHA.
    EI OLE HULLEMAT JÄÄRAPÄISUST KUI EESTIS. ISEGI SIIS, KUI SAADAKSE VIGADEST ARU, SURUTAKSE SEE ARUSAAM MAHA. JA LASTAKSE EDASI- NO NIGU NEED SEAL VARGAMÄEL.SEST NÕNNA ON IKKA TEHTUD.
    SEST NÕNNA TAHAN MINA ! KUIGI OLEN LOLL, AGA MIU TAHE PEAB PEALE JÄÄMA.
    EKRISTID ON JAH AJAST MAHA JÄÄNUD – NEED 30-NDAD -AGA KASUTADA VÕIKS NEID KÜLL KA, PRAEGU,KOHE.. PUHASTUSEKS. LASE MIND LIGI, JA MA RÄÄGIN, MIS PAHASTI ON. EI OLE MA FARMER EGA MAAKAS.INIMENE OLEN, KES POOLDAB HÄID=POSIT. ARENGUID.

  4. Täielikku 4 kuud ago
    Reply

    üksmeelt ei suudetagi saavutada, kuid 95%-list ehk küll. Kuid selleks oleks vaja teha ränk pööre – kaotada erakonnad ja poliitilised rühmitised. Igaüks esineks enda nimel ja elukorralduse alused pandaks rahvahääletusele. Iga otsustatu vastu tegutseja aga lendaks vahekohtu otsusel kohalt ning kindlaks pikaks ajaks. Siis ta teaks, et enam ei astu rahva tahte vastu. Meie praeguni 51:49 otsustamine on ebaõnnestunud, sest pea pool on ikka vastu.
    Teame, et mida väiksem on otsustajate ring, seda rahvavaenulikum võib see olla. Isegi sotsioloogid teavad, et miljoni 95%-liseks esindamiseks on vaja vähemalt 1300 juhuslikku küsitletavat. Meil on neid aga 101, mis taanduvad 5 bande peale ja kohati otsustab ainult 1. Nii tekibki rahva seas pahameel, ere näide on sm Assinovski oma jaburate ettekirjutistega, kuidas keegi peab sittuma ja kusema.
    Üheks lahendiks oleks nõue, et 101 seas peaks otsus kehtima ainult siis, kui seda toetab 3/4 koosseisust ehk 76 liiget. Kui seda kokku ei saada, siis tuleb mittenõustunud vahekohtu ette tuua ning igaüks peab üksi oma seisukohta kaitsma. Poliitiliselt erapooletu teadlaste vahekohus peab oma otsuse samuti tegema ÜHEhäälselt. Vastuolnul jääb üle kas riigikogust lahkuda või otsusele alluda. Nii saaks me lahti tagatubade sahkerdamistest ehk kurjategijate bandede võimutsemisest.
    Ruttan ka ette, sest tean, et midagi arukat EESTI EUROLIIDUVABARIIGIS ei toimu ning minu lahend on puhas möla!

Vasta Ele-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.