Ukraina uus president kindlustab võimu

Juba üle kümne aasta on Ukrainas olnud heitlikud ajad; eriti keerulised alates 2014. aastast. Nüüd on riik taas muutuste lävel, millest loodetakse paremat tulevikku. Kui aprilli lõpul sai senine president Porošenko tele-eetrist tuule tiibadesse saanud koomiku ja näitleja Volodõmõr Zelenskõi ees suurelt lüüa, oli selge, et Ukraina rahvas januneb muutuste järele. Kui veel mõni kuu tagasi kardeti, et poliittehnoloogiliste nippidega hoitakse Zelenskõi tegelikust riigijuhtimisest eemal, siis 21. juulil toimunud erakorralised parlamendivalimised toovad väga suure tõenäosusega tema erakonnale Raadas absoluutse enamuse. Kesknädala trükkimineku hetkeks oli esialgsetel andmetel Zelenskõi erakond Rahva Teenrid kogunud 56,4% häältest, mis annab Raada 424 kohast 239.

Kuigi Ukraina rahvas näib valimistulemusi vaadates ootavat suuri ja jõulisi muudatusi riigi- juhtimises, on 2019. aastal hääletajate aktiivsus aegade madalaim (49,9%) – esimest korda jätsid enam kui pooled valijad kasutamata oma õiguse parlamendikohtade jaotamisel kaasa rääkida. Siiski on selge, et vähene valimisaktiivsus ei saa olla kellelegi põhjuseks väita Zelenskõi vähese toetuse üle, sest paremuselt järgmine partei Opositsiooni Platvorm on kogunud vaid üle 9% toetuse, mis annab Raadas 39 kohta. Endise presidendi Petro Porošenko lüüasaamine jätkub – tema erakond Euroopa Solidaarsus on saanud vaid 6% valijate toetuse ning 26 mandaati (võrdluseks: 2014. aastal oli tulemuseks 132 mandaati). Ühe huvitava uue jõuna on Ukraina Raadasse pääsenud ka erakond nimega Hääl, mille eesotsas Ukraina rokkmuusik Svatoslav Vakartšuk. Just Vakartšuki partei oli sarnaste vaadete tõttu Zelenskõi jaoks esimene eelistus võimaliku koalitsiooni moodustamisel, mida küll nüüd absoluutse enamuse saamise järgselt pole vaja teha. Rahva Teenrid on esimene erakond, kel õnnestunud Ukraina parlamendis saada endale üle poolte kohtadest.

Zelenskõi – kes ilmselt veel aastapäevad tagasi ei osanud ette kujutadagi, et temast saab oma riigi tähtsaim inimene – on murdnud järgmise suure takistuse ning nüüd saab asuda tööle parlamendiga, kes teda absoluutselt toetab. Sealjuures ei tohi aga siiski unustada, et selle seltskonna kooshoidmine saab olema tõeline väljakutse. Veel presidendivalimiste ajal aprillikuus polnud Rahva Teenrite erakond päris valmis ning valimisplatvormgi oli alles kokkukirjutamisel. Seega on tegemist tõeliselt eriilmelise seltskonnaga.

Nii Zelenskõi kui ka Raada suurimateks väljakutseteks on Ukraina majanduse kasvatamine, elatustaseme tõstmine, võitlus massiivse korruptsiooniga ning mõistagi küsimus, mis saab suhetest Venemaaga, sest Donbassi ja Krimmi konfliktid pole ju kuhugi kadunud. Võib julgelt ennustada, et Ukraina poliitika pakub lähiaastatel palju kõneainet ja loodetavasti positiivset. Nagu Zelenskõi ise ütles enda ametisse vannutamisel: „Olen oma elu jooksul teinud kõik, et ukrainlased naerataksid. Järgmise viie aastaga teen kõik, et te ei nutaks.“

Kn

4 kommentaari
  1. maali maalt 4 kuud ago
    Reply

    Tegelik president on oligarh Kolomaiski. Kuna aga Trumpil ja Kolomaiskil on omavahel vanast ajast juba suured hõõrumised, siis arvati, ega Zelensli seal kaua ei püsi. Üks Ukraina politoloog rääkis, et kui kedagi võetakse valitsusse tööle, või määratakse ministriks, siis kõik kirjutavad 2 avaldust -ühe, millega ta tööle võetakse ja ka teise, millega ta vallandatakse. See meetod pidi hoidma kõiki hirmu all.

  2. maali maalt 4 kuud ago
    Reply

    Euronews näitas, et Porošenko koos oma pere ja varaga pani ajama Saudi-Araabiasse.

  3. uskmatu toomas 4 kuud ago
    Reply

    “See uus algus”paistab juba ainult sellest,et jänkide emissaaride külastused on sagenenud ja isegi on neid nähtud Donetski kontrolljoonel.
    Ukraina jama lõpeb kui viimane väärtuslik asi seal on mahaparseldatud !

  4. maali maalt 4 kuud ago
    Reply

    Pärast valimisi peaks Zelenski määrama peaministri, aga võta näpust. Presidendil oli välja pakkuda mitu peaministrit, aga paistab, et peremeestel USA-st ei sobinud ükski. Zelenski läks hoopis mere äärde päevitama ja õltsi rüüpama. USA asjur K.Volker käis rindejoont vaatamas, mitte Zelenski. Ei saa aru, kes valitseb Ukrainat? Tundub nagu meilgi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.