Nädala juubilar: Kesknädal 20

Toomas Paur, ühiskonnaeluhuviline

Ajakirjandus on olnud mulle hobiks ja tõsiseks kutsumuseks. Hoian end pidevalt kursis meedias kirjutatava, räägitava ja näidatavaga. Olen teinud kaastööd paljudele ajalehtedele. Põlvamaal Marta Raadios oli mul autorisaade 15 aastat.

Tunnen rõõmu ajakirjanduse edukäigust, muret aga tagasilöökidest. Kahjuks on viimasel ajal põhjust kurvastamiseks. Lõuna-Eestis, kus mu juured ja kus veedetud palju aastaid erinevates ametites, lõpetas ilmumise Põlvamaa ajaleht „Koit“. Külma dušina tuli uudis Eesti ühe tuntuma poliitikaajalehe „Kesknädal“ trükiväljaande reorganiseerimisest.

Eesti ajakirjanduse ajalugu on suuresti olnud poliitilise või erakondliku ajakirjanduse ajalugu. Erinevast vaatevinklist nägid ju Eestimaa arengut papa Jannseni „Perno Postimees“ ja Carl Robert Jakobsoni „Sakala“. Konstantin Päts tuli poliitikasse ajalehe „Teataja“ kaudu. Eesti esimesel iseseisvusperioodil oli Rahvaerakonnal (juht Jaan Tõnisson) ajaleht „Postimees“, Põllumeeste Kogudel „Kaja“, Tööerakonnal „Vaba Maa“, sotsialistidel „Rahva Sõna“.

Ajaleht „Kesknädal“ loodi Keskerakonna toonase esimehe Edgar Savisaare algatusel 1999. aastal. Loomulikult seati eesmärgiks erakonna ideede ja eesmärkide tutvustamine ning põhjendamine. Samas pole „Kesknädal“ olnud mitte ainult n-ö poliitiline hääletoru, vaid minu arvates on tegemist olnud professionaalses mõttes ajakirjandusliku väljaandega. Lehe peatoimetajaiks on olnud pikaajaliste kogemustega ajakirjanikud: Eesti Raadios, Eesti Televisioonis ja „Sõnumilehes“ töötanud Heimar Lenk; Tartu Ülikooli ajaloolasena lõpetanud ning end Birminghami ülikoolis ja India Massikommunikatsiooni Instituudis täiendanud Allan Alaküla, kes olnud ka „Postimehe“ arvamustoimetaja ning juhtinud Eesti Ajakirjanike Liitu; Tallinna Polütehnilise Instituudi ajalehte toimetanud ning „Kultuuri ja Elu“ toimetuses töötanud Urmi Reinde. Kesknädala viimaseks peatoimetajaks oli andekas ja töökas ajakirjanik Indrek Veiserik. Kesknädala toimetuses on töötanud hea sulega ajakirjanik ja humorist Ralf R. Parve (1946–2008).

Lisaks Keskerakonna poliitikutele on „Kesknädalas“ oma loominguga esinenud inimesi erinevatest valdkondadest – näiteks õigusteadlane Ando Leps, kirjanik ja ajakirjanik Reet Kudu, ajaloolane Küllo Arjakas. Ajaleht on olnud avatud ka teiste erakondade liikmetele. Võimalust naermiseks on pakkunud Hugo Hiibuse karikatuurid ja Raimo Aasa huumor. Rubriigis „Nädala Juubilar“ on kirjutatud erinevate sajandite ja nüüdisaja kuulsatest inimestest nii Eestis kui ka maailmas.

Kõike seda silmas pidades nimetaksin „Kesknädalat“ mitte ainult ühe erakonna ajaleheks, vaid nähtuseks Eesti ajakirjanduskultuuris.

Kas „Kesknädalal“ ikka on õige aeg kolida veebi? Suur osa eestimaalasi, eriti eakad, pole veel internetiinimesed. Pealegi sobib veeb ennekõike lühemate uudiste lugemiseks, kuid põhjalikumaid artikleid ja eriti arvamuslugusid on parem lugeda trükitud ajalehest. Arvutiekraan ja ammugi nutitelefon väsitavad ja rikuvad silmi, raskendavad keskendumisvõimet.

Soovin sellele väljaandele loomingulist edu, kui ta ka jätkab kuukirjana. Mõnestki uudisest tingitud kommentaar või arvamuslugu aga võib kuu aega hiljem hapuks minna, sest nüüdne ühiskonnaelu on ju kiire ja sündmusterohke.

Pealegi tuleks kuukiri enne ära oodata. Ka pärast „Koidu“ sulgemist lubati hakata Põlvamaa lehekülge avaldama „Lõuna-Eesti Postimehes“. Ent senini seda pole tulnud.

Eestis ilmus järjepidevalt ajaleht Eestimaa Rahvaliidul. Seda toimetas nimekas ajakirjanik ja nüüdseks ka kirjanikuna tuntuks saanud Anu Jänes.  Praegu annab regulaarselt oma ajalehte välja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Eestis võiks oma ajaleht olla igal erakonnal, kellel ideid ja võimalusi selle väljaandmiseks. Erakonnalehed on osaks poliitilisest kultuurist. Nad võimaldavad erakondade eesmärke lahti seletada sügavamalt ja mitmekülgsemalt vältimaks pinnapealsust ja loosunglikkust. Ajalehed loovad võimalusi kaasamõtlemiseks ja diskuteerimiseks ning valijad saavad oma valikuid põhjalikumalt läbi mõelda.

Kirjanik Andres Langemets on kirjutanud ajalehes „Sirp“: „Enam-vähem ühel ja samal ajal XIX sajandi keskpaiku tekkis Lääne Euroopas mitu emantsipatsiooniliikumist: isiklikud, rahvuslikud, poliitilised, kunstilised ja sotsiaalsed liikumised, mis vajasid oma häälekõvendajat, propagandakanalit. Tehnika areng pakkus selleks omi võimalusi: ajaleht, ajakiri, hiljem raadio.“

Erakondlik ajakirjandus pakuks töötamisvõimalusi ja huvitavaid väljakutseid väljaõppinud või end ise põhjalikult harinud ajakirjanikele.

Öeldakse küll, et ajakirjanik peab olema erapooletu. Tahes-tahtmata on enamikul ajakirjanikest oma maailmavaade. Ja parem tehku ka parteiajakirjandust oma ala asjatundjad, mitte aga asjaarmastajad.

Usun, et Eestis on trükiajakirjandusel selle mitmekülgsetes vormides veel pikaks-pikaks ajaks arenguruumi. Selle püsimajäämiseks on tarvis häid ja huvitavaid ideid, tugevat töötahet, tegusaid meeskondi. Ja mõistagi ka raha. Turumajandus mõjutab meediat tugevasti.

Kuid tasub meeles pidada ütlust: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

7 kommentaari
  1. kule vaakia 3 kuud ago
    Reply

    Sina teatma piap et Korb mötlema vene rahvas informatsia!
    See gopruleht on tyhjus!
    Ja ekre on ka paha. Nemad mina ei taha.

  2. Vaagija 3 kuud ago
    Reply

    Kesknädala kauaaegse kirjasaatjana olen Toomas Pauriga samal arvamusel… Kas ikka on see õige valik, et Kesknädalat ja Tallinna TV-d hakkavad tabama samad saatused. Seni on kogu aeg olnud Keskerakond oma regulaarselt ilmuva Kesknädalaga Eesti erakondade seas üks edukaim… Kas nüüd hakkame oma erakonna populaarsust nii vabatahtlikult loovutama uutele tulijatele, näiteks EKRE-le? Tahaks väga loota, et Mihhail Korb oma uute ettepanekutega erakonnakaaslasi ja erakonna populaarsust alt ei vea.

  3. Asi rääkida selgeks 3 kuud ago
    Reply

    Kesknädala väljaandjaks on Lauri Laasi, Riigikohtus kriminaalkorras süüdi mõistetud kurjategija ja Keskerakonnast välja visatu.
    Suurima kahju tegi TTV poolt näidatud ja Kesknädala arvelt kinnimakstud saade, mis algselt pidi Kesknädalat reklaamima. Too KOLME KLOUNI SAADE.
    Seda Korb ei lubanud, sest kommentaarid olid tema vastu üsna verised.
    Mudugi raisati raha seega tühja auku.
    Nüüd tellib Korb PBK poolt saateid ja see ongi kohalike venkude tarbeks!
    Ikkagi demokraatia venelaste moodi!

  4. rahu 3 kuud ago
    Reply

    Midagi hirmsat pole juhumas. Pankrotid on igapäevane asi.
    Kohtu poolt karistatud erakonnas on see loomulik jätk.

  5. sm. toomas paur 3 kuud ago
    Reply

    Partei venepoolne juht on nii otsustanud! Sinul pole enam vaja heietada siin midagi.
    Tulevikus kaub ka see kesikute partei ära. Asemele nõuab rahvas EKRE.
    Ratas veereb vaikselt Euroopasse oma sooja kliimat vaatama ja siinsed eestlased vahetavad parteid, lähevad üle Ekresse.
    Aastaid on venelasd tahtnud oma parteid teha. Pole õnnestunud.
    Nüüd panid lehe kinni, peksid peatoimetuse laiali ja arvavad, et hakkavad öiseid joominguid uues konturis pidama.
    Pole midagi, Eesti tark poliitika läheb ilma igasuguste korbudeta julgesti edasi!
    Me võidame seepärast Nikunii!

    • Siilile sai selgeks 3 kuud ago

      Parteile ei suutnud korb raha tuua.
      Teda rikkamad ei usalda.
      Samuti seda ümarat Ratast.
      Rahanälg saadab ka järgmisi valimisi, mis on neile katastroof!
      Ainult üks valetamine rahvale.
      Kolm aastst kestis hoogne pensionitõus, mis lõppes nüüd kahekopikase ajalehe kinnipanemisega! Penskarid närigu muru!
      Ei isegi loll enam teid ei vali.

  6. Arukaim 3 kuud ago
    Reply

    lahend oleks see, kui ilmuks 1 leht, kus iga bande saaks 1…2 lehekülge ja maksaks ka võrdselt maksu. Kui 1 lk jääb üle, tuleks see anda põrandaalustele bandedele.
    Siis ilmuks 1-s lehes kõik vastandid ja jääks ära palju mula mujal ajakirjanduses.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.