21. august 2019

Esilehe lugu: Ratas usaldab politseijuht Vaherit

Möödunud nädala neljapäeva pärastlõunal tehti ettevalmistusi pigem nädalavahetusel saabuva suvesoojuse nautimiseks kui poliituudiste jälgimiseks. Uudisteportaalid hajutasid aga kiirelt rahuliku oleku, kui avaldati tõeliselt ootamatu teave, kuidas siseminister on peatanud politseijuht Elmar Vaheri teenistussuhte ning alustanud tema suhtes distsiplinaarmenetlust. Sellest hetkest levisid kulutulena igasugused infokillud, kus üksteist süüdistati valetamises, noaga selga löömises ja veel terves hulgas pattudes. Reede õhtuks pani peaminister Jüri Ratas aga loole punkti, öeldes, et tegemist oli lubamatu otsusega, mille kordumisel pole enam valitsuse edasine koostöö võimalik.

Juhtkiri: Eesti kodakondsus annab noortele ühtekuuluvusetunde

Eestis elab mitu tuhat noort, kellel ei ole Eesti kodakondsust, vaatamata sellele, et nad on Eestis sündinud. Põhjuseks on see, et nende vanemad on olnud kas teise riigi kodanikud või hallide passide omanikud ega pinguta eriti Eesti kodakondsuse saamiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi initsiatiivil välja töötatud seadusemuudatus näeb ette, et igal Eesti kodakondsuseta põhikoolilõpetajal on võimalik täita põhihariduse saamise raames ka Eesti kodakondsuse saamise tingimused. Seadusemuudatuse eesmärgiks on muuta Eesti kodakondsuse saamise tingimused paindlikumaks. Sisuliselt tähendab see, et kõik vajalikud eksamid ja testid on võimalik sooritada põhikooli lõpuklassis. Kui eesti keele eksam ning EV põhiseaduse, riigikorra ja kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist tõendav test on edukalt sooritatud, siis on noorel inimesel õigus taotleda Eesti kodakondsuse saamist.

Töökohtade väljaviimine jätkub

Kagu-Eesti ettevõtjad Kristo Anderson ja Kuldar Leis rääkisid Ärilehes, et Eesti regionaalpoliitika vajab muutust ja et alustama peaks riigiasutuste Tallinnast välja viimisega. Kui rääkida sellest, millised on olnud riigi tegevused seni, siis 2019. aasta esimese kvartali seisuga viidi pealinnast välja umbes 830 töökohta. See moodustab esialgsest eesmärgist 75 protsenti. Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 lepiti kokku, et välja viiakse täiendavalt 1000 töökohta ning igasse maakonnakeskusesse üks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõtte.  Praeguseks on kõige enam töökohti (204) viidud Tartusse. Sellele järgnevad Ida-Virumaa (116), Pärnu, Lihula ja Häädemeeste (93), Rakvere ja Palmse (82) ning Viljandi (67). Mõnevõrra vähem on viidud Raplasse ja Kehtnasse (40), Jõgevale ja Mustveesse (21), Paidesse ja Türile (20), Haapsallu ja Vormsile (22), Kuressaarde 12 ning Kärdlasse 5. Kagu-Eestisse viidi 38 töökohta, sellest Põlvamaale 10, Võrumaale 16 ning Valgamaale 12. Lisaks viidi umbes 100 töökohta välja Kaitseministeeriumi haldusalas. Peakontorina on Tallinnast välja viidud Rahvakultuuri Keskus (Viljandi), SA Erametsakeskus (Rapla) ning uue riigiasutusena alustas 2018. aastal Eesti Geoloogiateenistus tööd Rakveres. Äriühingutest viidi välja Vanglatööstuse AS (Jõhvi).

Ütleme Venemaa – mõtleme NSV Liit; ütleme NSV Liit – mõtleme Venemaa

“Ütleme partei – mõtleme Lenin, ütleme Lenin – mõtleme partei!” Kas tuleb tuttav ette? Täna, kus riigi- ja propagandatüüri juures on juba uus, rikkumata põlvkond, on mõtteviis jäänud millegipärast ikka samaks. Miks samastame 2018. aasta Venemaad NSV Liiduga? Kas teadmatusest või on sel omaette eesmärk? Tänast Venemaad püütakse meil meeleheitlikult samastada nõukaaegse hiigelriigiga, kus inimeste erainitsiatiiv oli maha surutud ning mida kompartei üritas juhtida käskude ja plaanidega. Riigiga, mille eesmärk oli loomisest peale eksportida kommunismiideaale üle kogu maailma, ka sõjaväge kasutades, et teostada maailmarevolutsiooni. Täiesti vaikitakse sellest, et kommunistliku, eraomandust ignoreeriva NSV Liidu asemel nüüd on täiesti uus ja kaasaegse maailmakorraldusega kapitalistlik  riik. Muidugi on seal alles veel palju “nõukogude inimesi”, kelle lemmiklauluks endiselt on “Moi aadres ne dom i ne uulitsa, moi aadres Sovetski Sojuz“, kuid nemad ei määra enam riigi välispoliitikat.

Heinz Valk: Balti kett pani maailma Baltimaade iseseisvuspüüdlustesse poolehoidvalt suhtuma

Rahvarinde üks eestvedajaid, kunstnik ja poliitik Heinz Valk nimetas usutluses „Kesknädalale“ Balti ketti maailmatasemel sündmuseks, mis muutis paljude riikide ja poliitikute suhtumise Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdlusi toetavaks. Ta rõhutas ka Balti ketis valitsenud ülevat ja rõõmsat meeleolu. Noorte ja tulevaste põlvkondade mällu jääb Balti kett Valgu arvates ennekõike filmide kaudu.

Balti keti väärikamaid aastapäevi on varemgi tähistatud. Milliselt tasandilt vaadata seda sündmust 30 aasta tagant?

Balti kett on olnud läbi ajaloo suurim rahvameeleavaldus nii Eestis ja Lätis kui ka Leedus. Muidu poleks see sündmus ju pääsenud UNESCO inimkonna ajaloo mäluväärtuste nimistusse. Sellesse valitakse sündmused, mis on avaldanud mõju kogu maailma ajaloole. Balti kett oli toona esimene uudis paljude riikide televisioonis ja raadios ning suurtes päevalehtedes. Tahtsime Balti ketiga märku anda, et nende kolme riigi jaoks, mis olid olnud iseseisvad ja kaotasid oma iseseisvuse Teise maailmasõja tõttu, kestab maailmasõda sisuliselt edasi. Lääneriigid suhtusid meie iseseisvuspüüdlustesse küllaltki ettevaatlikult ja „pika hambaga“, nagu eesti keeles öeldakse. Lääneriigid polnud tunnustanud Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu, kuid nad ei teinud midagi ka selleks, et see olukord lõppeks. Vastupidi, nad manitsesid „mitte kõigutada Mihhail Gorbatšovi paati“, sest suurel poliitikaareenil oli Nõukogude Liidu toonane juht ikka oluline figuur. Lääneriigid olid huvitatud, et ta püsiks võimul, perestroika [uutmine] jätkuks ning „külm sõda“ lõppeks.

Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 21. augusti Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.

 

 

 

1 Kommentaar
  1. maali maalt 4 nädalat ago
    Reply

    Eesimaa side Venemaaga on alati olnud väga tihe. Me oleme kogu aeg kellegi võimu all olnud: Saksa, Rootsi, Taani ja Venemaa all. Aleksander I oli aga see mees, kes tegelikult kaotas meil pärisorjuse ja selle tagajärjel hakkas tõusma meie iseteadvus ja vabaduse iha (eestikeelsed koolid, laulupeod jne). Eesti Vabariik sündis tänu revolutsioonile ja kodusõjale Venemaal. Meil millegipärast kunagi ei mainita, et võitu sakslaste üle aitas vormistada Denikini Loodearmee, aga eestlased oma väikesearvulise armeega poleks seda kunagi saavutanud. Nüüd taas tänu putši läbikukkumisele Venemaal ja sellele, et me palusime abi Jeltsinilt, saime me taas vabaks ja tänu sellele, et olime õigel ajal õiges kohas. Ei julge isegi mõtelda, mis siis oleks, kui putš oleks õnnestunud. Eks siis oleks käiku läinud need nimekirjad meeste nimedega, keda ootasid Vorkuta ja Magadan (1.Rüütel, 2.Savisaar jne). Estonskaja oblasti haldusjuhtideks aga määrati Siim Kallas ja Tõnu Laak. Tegelikult meid müüsid Venemaale maha Jalta konverentsil Roosvelt ja Churchill. MRP leping kaotas kehtivuse Saksamaa tungimisega Venemaale. Eestlastele aga õeldakse, et te ise vabatahtlikult astusite NSVLiitu. 6.aug.1940a. Johannes Lauristin luges Kremlis ette meie Riigikogu otsuse vabatahtlikult liituda NSVLiiduga. Sama ajalugu kordub Eesti astumisega Euroopa Liitu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.