Riik loob järgmiseks kümnendiks transpordi arengu visiooni

Valitsus otsustas tänasel istungil, et ohutu, kiire ja tehnoloogiliselt uuendusliku transpordi ja liikuvuse taristu kavandamiseks tuleb koostada pikaajaline arengukava.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on transpordi sektoris oluline pikaajaline planeerimine, mistõttu on arengukava sihid 2035. aastani. „Eesti elanike tervis ja heaolu sõltub suurel määral neid ümbritsevast taristust. Arengukavaga saame panna paika, kuidas muuta liiklemine ohutumaks ning edendada ka tervislikumaid liikumisviise,“ märkis Aas.

Eelkõige keskendutakse järgmisel kümnendil paremale liikuvuskeskkonnale, transpordist põhjustatud keskkonnasaaste vähendamisele ja kiiremate ühenduste loomisele tõmbekeskuste vahel. Vajalik on arendada taristut ja pakkuda liikuvuslahendusi kõikides Eesti regioonides, kõikidele Eesti elanikele. „Valitsus on võtnud üheks prioriteediks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ning läbi rohelisemate ja nutikamate lahenduste saame enda kliimapoliitika eesmärkideni jõuda,“ lisas Aas.

Transpordi ja liikuvuse arengukava loomisel võtab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arvesse maa- ja linnapiirkondade vajadusi ning peab silmas ka rahvusvaheliste ühenduste ja kaubaveo konkurentsivõime edendamist. Pikaajalise plaani loomiseks on selle aasta kevadel ja suvel viidud läbi mitmeid töögruppe, et kohalikega Tallinnas, Vändras, Sillamäel ja Krootusel arutada ja kaardistada esialgsed suuremad suunad ja väljakutsed. Arutelud üle Eesti jätkuvad septembris.

Esimest korda on MKM kaasanud uue arengukava välja töötamiseks ka kogenud valdkonna väliseksperdid, kes loovad Eestile alusuuringu. Seda eelkõige selleks, et kasutada ära teiste riikide kogemust selles valdkonnas ja saada häid soovitusi Eesti jaoks. „Me soovime arengukava koostamisse panustada kõikide empiiriliste andmetega, kogemustega ja parimate praktikatega teistest riikidest ning ITF-i enda kvantitatiivse modelleerimise võimekusega, mis loodetavasti aitavad tagada, et arengukava pakub maailmatasemel transpordi lahendusi Eesti kodanikele ja ettevõtetele,” ütles OECD Rahvusvahelise Transpordi Foorumi kvantitatiivse poliitika analüüsi ja prognoosimise osakonna juhataja Jari Kauppila.

Tänu arengukavale on võimalik edasi liikuda läbimõeldult ja järjepidevalt selge transpordi- ja logistikasektori ning liikuvuse tuleviku suunas. Samuti aitab see jõuda 2030. aastaks seatud keskkonnaeesmärkideni. „Transport hakkab olema keskne valdkond Euroopa püüdlustes saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks kontinendiks. Mul on hea meel, et struktuurireformi tugiteenistus aitab Eestil muuta oma transpordisüsteemi kestlikuks, nutikaks, ohutuks, taskukohaseks ja kättesaadavaks. Jään ootama meie koostöö tulemusi,“ märkis Euroopa Liidu Struktuurireformi tugiteenistuse peadirektor Maarten Verwey.

Alusuuringu projekti rahastatakse Euroopa Liidu Struktuurireformi toetusprogrammist koostöös ITF/OECD ning Euroopa Liidu Struktuurireformi tugiteenistusega.

MKM esitab lõpliku arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta detsembris.

2 kommentaari
  1. CO2 suurendamine 2 kuud ago
    Reply

    ja KUIDAS SUURENDADA CO2 !
    Vaatasin filmi Norra arktikauurijast, kes jälgis 4 a jääkaru Frosti ja tema poegi.
    Tõesti on sylanud 40% !!!!!!!!!!!!!!!! jääst kus saavad ainult elada jääkarud, egas nad saa ära uppuda, jää ja lume sisse teha sünnikoopad oma kutsikatele hülged ja morsad, ka neil on vaja millelgi lesida ja jää alla peituda karu eest, jääsulamine toob kaasa niiskuse ja vihmad, mis kasvatab kooriku lumele, et põdrad ja nende vasikad ei saa rohtu välja kraapida ja surevad nälga.
    SAITE ARU ???
    Muideks, selle karu üks poeg lasti maha, sest läks liiga lähedale lollakate turistide telklaagrile, kes tulid karusid vaatama, teine lasti märgistamiseks ja kaalumiseks uinutipüssiga, aga ei talunud seda ja suri.
    Sama karu uinutatakse igal aastal “teaduslikel ” eesmärkidel ja nüüd on ta tihedalt kaela, just kilpnäärme peale saanud kolaka raadiosaatja… KAS SEDA IKKA TARVIS ON JA MIS TEEB SEE LOOMA TERVISELE.
    Aga eks iga[ks taha oma palka OIGUSTADA!
    LOLLID INIMESED, RISTIKS LOOMADELE IGAL POOL, JA }IGUST J@@B VEEL ULEGI !

  2. Ei 2 kuud ago
    Reply

    10 ega 15 aastat ole mingi pikaajaline kava. Sageli ei jõuta selle ajaga asju isegi läbi vaielda, rääkimata ehitamisest ja ümberehitamisest. Pealegi toimub igasugune liikumine ja vedamine juba olemasolevate tugikohtade vahel. Seega tuleb kõigepealt ette kavandada või ennustada, kus kui palju meid aastatel 2050 ja 2100 elama hakkavad ja palju meid siis üldse on. Või lastakse taas kõik allavoolu minna ja ise ehitatakse Tallinnas aina õhku, ehkki ülejäänud Eesti on TÜHI.
    Kui aga kavandada, kus keegi elab 2050.a või 2100.a, siis tuleb vältimatult mõelda ka sellele, milliseid teid ja külasid meil enam vaja pole. Et see ladusalt läheks, tuleks osa juba praegu või lähiaastakümnel küüditada mujale, kus oletatakse elu jätkuvat. Otse öeldes tähendab see kolgaste kaotamist ning nende metsastamist, võsastamist ja soostumist ning sellega tuleks peale hakata juba praegu.
    Tulemuseks oleks tugevasti lihtsustatud kaart meie teedest ja asulatest. Ülejäänu oleks metsik loodus, kuhu viiks ainult jalgrajad ja metsaveoteed. Ka viimased vajavad ühtset korraldamist, et kogu metsa ära ei reostataks.
    Kuid on tunne et Aasa Taavi kujutab seda tuleviku liiklust ette hoopis piiratumalt. Tema arust on tähtsaim asula Tallinn ning kõik tuleb sinna suunata. 3-korruselised teed, 25-korruselised majad “mägedele”, liita linnaga ümberkaudsed vallad ja muu totrus. Õnneks pole Taavil seal postil pikka pidu ning asemele tuleb uus lühinägelik lollpea.

Vasta CO2 suurendamine-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.