Kesknoored: keskkond on teema number üks

Kuusemets Vormsil Foto MIHKEL MARIPUU/Scanpix

TALLINN, 14. september, BNS – 21. sajandil on inimkonna üheks suurimaks väljakutseks Maa säilitamine tänastele ja tulevastele põlvedele ning kliima soojenemise peatamine ja keskkonna hoidmine on võtmesõnad, millest tuleb nii riigijuhtidel kui ka igal inimesel otsuste tegemisel lähtuda, seisab Kesknoorte reedesel volikogul vastu võetud avalduses. 

Üle maailma on kiiresti vähenemas metsad, nii vihmametsad kui boreaalsed metsad, millel on väga oluline roll stabiilse kliima tagamisel. Metsad reguleerivad süsiniku-hapnikuringet, veeringet, ökosüsteeme, tagavad elatise inimestele ning elukeskkonna arvukatele liikidele, kelle heaolust sõltub inimkonna heaolu. Samuti on need olulised inimestele puhke- ja liikumisvõimaluste pakkumisel, märgivad Keskerakonna noored. “Seetõttu tunneme tõsist muret ka Eesti metsades üha intensiivsemaks muutunud raiete ja metsamaterjali kesiste väärindamise võimaluste pärast. Vaja on leida lahendused, kuidas metsa rohkem väärtustada ja vähendada metsa väljavedu toorpuiduna,” seisab avalduses.

“Noortena peame oluliseks meie endi tulevikku puudutavate otsuste kujundamisel osalemist. Kliimamuutused, keskkonna saastumise suurenemine, puhta vee, õhu ja toidu süvenev nappus on küsimused, millele on vaja süsteemseid lahendusi juba täna. Kesknoored on veendunud, et probleemide ignoreerimise ning jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmise asemel tuleb julgelt ja ausalt väljakutsed vastu võtta,” leiavad kesknoored.

Keskerakond on pikaajaliselt seisnud rohelisema elukeskkonna eest. Olgu siis selleks tasuta ühistranspordi kehtestamine nii Tallinnas kui ka maakondlikul tasemel, et vähendada autostumist või praeguse valitsuse plaan elektrifitseerida Eesti raudteevõrk ja osta rohkem elektrironge, et piirata heitgaaside mahtu. Just Keskerakonnaga liitus 1998. aastal ka Erakond Eesti Rohelised, mille põhjal moodustati jätkuvalt tegutsev Keskerakonna Roheliste kogu.

Selleks, et keskkonnakriis laheneks ja toimuks rohehüpe, tuleb astuda konkreetseid samme Eesti raamides. Vaja on sarnast erakondadeülest kokkulepet nagu on kaitsekulude rahastamise osas. See annaks kindlustunde ja vahendid, et keskkonnaprobleemidega tempokalt tegeleda, leiavad noored poliitikud.

“Toetame peaminister Jüri Ratase ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasa algatust vabastada biokomponendi lisamisest kütusele. Biolisandi lisamine autokütustele toob kaasa hoopis vihmametsade veelgi kiirema maharaiumise ja asendamise õlipalmidega, kust saab biokütust. Lisaks lõhub see meetod autode mootoreid, mille tagajärjeks on ebavajalik liigtootmine,” seisab avalduses. “Et autostumist ja CO2 heiteid vähendada võiks Eesti uuesti kaaluda autodele keskkonnalõivu kehtestamist lähtuvalt CO2 näitajast või mootori võimsusest, mis oli valitsusel plaanis 2017. aastal, kuid jäi tegemata.”

Vähendada tuleks ka üldist energia raiskamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul kulub umbes 33 protsenti Eestis kasutatavast energiast elamutele. Tööstus- ja kaubandus-teenindusettevõtted tarbivad enam kui 40 protsenti kogu energiast. Senisest enam tuleks kõigis valdkondades rakendada riiklikuid energiasäästumeetmeid. See eeldab riigi (ja ELi) vahendite senisest suuremat suunamist energiasäästu ja tema tehnoloogiatesse, näiteks tuleks riigil aidata inimestel investeerida erinevatesse rohelise energia seadmetesse. Heaks eeskujuks võib tuua Saksamaa, kes on koostöös pankadega töötanud välja investeerimisprogrammi, mis võimaldab väikelinnadel soodsamalt soetada päikesepaneele.

“Keskkonnaküsimusi arutades tuleb lähtuda faktidest, uusimatest ja usaldusväärsetest teadusuuringutest, aga ka väärtuspõhistest küsimustest (inimese ja looduse tasakaal) ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mis kohustab meid loodusvarasid säästlikult kasutama ning loodust hoidma. Keskkonnahoiust on täna, kõikjal maailmas, saanud küsimus number üks. Eestil on suurepärane võimalus olla oma toodete, teenuste ja innovatiivsete lahendustega keskkonna alal üks lipulaevasid. Kesknoored ei pea võimalikuks piirduda vaid üldsõnaliste loosungitega, vaid meie eesmärk on koostada konkreetsete ettepanekutega roheline platvorm, mida tutvustatakse avalikkusele uue aasta alguses. On aeg tegutseda ning kõik peavad panustama!” seisab avalduses.

19 kommentaari
  1. to kardad 4 nädalat ago
    Reply

    ÄRA OMA KOKKUHOIUS JA TEISTELE KOKKUHOIU PEALESURUMISES LOLLIKS MINE !
    .

    • Võiksid 4 nädalat ago

      uuesti põhikooli minna.

  2. to kirbukatelt 4 nädalat ago
    Reply

    Ostmine on lausa vastutustundetu,seda eriti laste vastu. Kas sa tõesti paneksid oma lapsele selga mõne vähki või muusse tõppe surnud lapse riided? V
    Või endale tuberkuloosihaige mantli ? Kõiksugu tõbesid on olemas. NSVL oli nii, et korterit ega maja ei saanud vahetada, enne kui oli tuberkuloosidispanserist tõend, et seal pole elanud ühtki tiisikeri. Kui oli, tuli sanit.brigaad ja tegid seal elamispinnal põhjaliku desinfitseerl ja igal aastal saadeti töökohtades röntgenisse. Tehti lastele kui täisk. pirkeed =tuberk.proovi jne. Nüüd on ka nn.jorralikud inimesed,isegi lapsed taaskord hakanud haigestuma tiisikusse.Mis tol ajal pea likvideeritud oli võrreldes sõjajärgse ajaga.
    Isegi pidalitõbi on veel olemas ,harva küll, isegi nii,et Euroliidus öeldakse see likvideeritud olevat ja rohtusid ei taheta toota. Nüüd, ka Eestis ravitakse seda vabakäiguliselt,st.ei suleta kuhugi,vaid nahaarst /kui on õpetatud/ ravib. kliinikus polikliinikus.
    Sageli viiakse kirbukale surnu riided -need mis oli oma koju korjanud kappi /ka uued/ ja siis ise ära surnud.
    Pärijad viivad kirbukale või annetavad ja sealt vahendatakse need raha eest maha. Peale sõda olid täikad ja polnud harvad juhused kus surnu oli hea ülikonna pärast välja kaevatud ja jalatsid ja riided müüdi maha.
    Nii, et head ostmist kirbukatelt. Tänan teistelegi soovitamast !

    • Kardad 4 nädalat ago

      hunti, ära metsa mine.

  3. to kui 4 nädalat ago
    Reply

    EI JOO EGA SUITSETA JA VORSTI EI SÖÖ PUHTALT TERVISETEADLIKULT. LIHA TARVITAN NATURAALSEL KUJUL 2 -3 KORDA KUUS JA SEDAGI KASSI PÄRAST. KALA EI JAKSA OSTA /peale räime,mis mulle ei maitse ja saab kassile/, KUI JAKSAKS KASVANDUSEKALA EI OSTAKS IIALGI, NAD PEA KÕIK SEALT, AVAMEREL PÜÜTU JÄLLE ELAVHÕBEDAT TÄIS JA KOLE KALLIS.
    RÄÄKID MAAVANADEST, KEL VEEL OMA KUNAGI ISTUTATUD KRUNDIL PÕÕSAD JA PUUD KANNAVAD.
    ALLA 400.-eur POLE VÕIMALIK KOGUDA PAARI PENSIONI RAHA.
    MAAVANAD ON HÄDAS KÜLMADE RUUMIDE JA KATKISTE AHJUDEGA. SAGELI POLE NEIL PESEMISVÕIMALUSI.
    VÕI KUI TEHAKSE SAUN ON SEE KALLIS, INIMENE TAHAB PESTA IGA PÄEV JA VAJAB KA HÜGIEENITARBEID, TOIDULISANDEID, KASVÕI PROTEESILIIMI, KUI TAL ON OLNUD JÕUKUST NEED HAMBAD SUHU SAADA. TOIDULISANDEID TERVISE PÄRAST. AGA NAD EI TEA SEDA, SEST NENDE HUVID ON PIIRDUNUD MUUGA.

    • Arvutasin 4 nädalat ago

      juba paarkümmend aastat tagasi, et odavat vorsti ei tohi osta. Sest seal on liha nii vähe, et sama koguse saab liha või singiga odavamalt. harva olen ka odavat ostnud, kuid siis ainult praadinud, see sulatab muu jura välja. Alles jääb vaid pool esialgsest. Isegi kallim täissuitsuvorst tuleb arukam, sest kui maitseks lõikad ühe õhukes eviilu, siis seda jätkub paariks tunniks ja suurest vorstijulgast piisab terveks nädalaks.
      Kala suhtes oled ülekohtune. Mereahven, paltus, saida, tursk, skumbria, tuun, pelamiid on kaugel reomerevetest. Nt paltust püütakse kuni 1300m sügavuselt ookeani põhjast, ahvena püügiajal valib ta sügavuseks 400…700m. Vältida tuleks ehk rannapüügikalu, need jäävad tõesti jõgede suudmealadesse ja võivad kannatada saada maistest reovetest.
      Kuid loomulikult pole mitu korda külmutatud ookeanikala võrdväärne kohe püütuga, juba osa maitsest kaob.
      Meie kalakasvandustes kasvatatavate kalade kohta ei oska öelda, ehkki kunagi elasin Äntu kalatiikide juures. Võimalik, et sööt neile mingit mõju ka avaldab, sest kalakasvataja on ahne ning tahab, et kala ruttu raskeks kasvaks, siis pappi tuleb rohkem. Nagu kunagi jõusöödaga nuumati meie sigu ja veiseid.
      Kuid ei tea, et nad mingilt eriliselt mürgised oleks, et koha 1kg lühendab eluiga 10 minutit. Need kartused on paljuski oletused. Ning eks iga toit mõju eri inimesele erinevalt ning väheste põhjal ei saa järeldada nende mõju sadadele tuhandetele.
      Küll on selge, et meil pole mingit mahepõllundust. Igal sügisel ja kevadel näen, kuidas põlde väetatakse ja mürgitatakse. Ja kõik saavad nn mahepõllunduse toetust. Puhas pettus.
      Hiljuti käisin Kaukaasias, Gruusias, Armeenias ja Artsahhis. Seal olid au sees mesilad. Sajad mesitarud paljudes kohtades, kõik käisid mett otsimas looduslikel väljadel. Ja müüdi ka kohapeal tee ääres. Ja osteti hulgi pikemaks ajaks. Kuigi ega ta maitselt meie omast ei erinenud.

  4. to minul 4 nädalat ago
    Reply

    SELGE, SINULE POLEGI PINSSI VAJA TÕSTA, KUI SULLE SEDASI ROTI KOMBEL ELADA MEELDIB.
    MINE ANNA KOHE AVALDUS SISSE, ET SINA PINSITÕSTMISEST LOOBUD.
    VALDA SA MINNA VÕIKSID, KUI PEALE KÜTTE JA KOMMUNAALIDE JÄÄB SULLE ALLA 150.-eur.
    AGA SA EI TAHA. ILMAASJATA, SEST VALLAD SAID LIARAHA VANADE ABISTAMISEKS .
    ILMSELT ON SUL OMA MAJA JA KOMMUNAALE SA EI MAKSA – SEEGA ON SUL OMA PUMP VEEL TERVE MIS KAEVUST VEE MAJJA TOOB VÕI ELAD TALUS VÕI BARAKIS JA TASSID VETT
    KÄE OTSAS. OMA AIAS ÕUN JA SIBUL KASVAVAD KA ISE JA MÕNI PÕÕSAS MARJU ANNAB.
    AHI KA VEEL TERVE, AGA ÄRA HÕISKA ENNE ÕHTUT, KUI SUL SEAL MISKI RIKKI LÄHEB, SIIS …
    NO JA RENOVEERIMISKULUSID KA EI PEA KÜ MAKSMA, KUI OMA MAJA, MIS SEST KUI PEALE SURMA KOKKU KUKUB.
    OMA TERVISE EEST SA KA EI HOOlITSE ILMSELT, SEST TOIDULISANDITEKS LÄHEB VÄHEMALT üke 100.-eur
    JU SUL POLE MÕISTUST EGA KIRJAOSKUST, ET NENDE VAJALIKKUST TEADA, MIS MILLEKS VAJA JA PROOVIDA EI RAATSI.
    . RAVIMEID KA EI TARVITA ? NO MIS SA HÕISKAD. TEISED TARVITAVAD , TIHTI ÜLE 10o.-euriku.
    . VANA TELEKA PEALE ÄRA LOODA, SELLEKS AJAKS TULEB JÄLLE UUS SIDEVIIS JA VAJA VÄLJA VAHET.
    MÕTLE KUI TUBLI, 200.-eur ARVEL. KAS TEAD KUI PALJU KIRST MAKSAB JA NIMEPLAAT?
    JÄÄB MULJE, ET SIND KEEGI EI KIIDA JA TAHAKSID KA NÜÜD TUNNUSTUST SAADA SELLEGI EEST ,ET NII TUBLI OLED. AGA ÄRA SEDA SIIT KÜLL OTSI, TEISTE VANADE ARVELT !

  5. to neil 4 nädalat ago
    Reply

    ÜTLEKSIN , ET 60 % ON SUURES HÄDAS.
    JA KUNA ME EUROOPAS ELAME, RASSILISELT SEDA OLEME, JA EUROLIITU KUULUME, SIIS TULEB KA VASTAVA ELATUSTASEME POOLE LIIKUDA, ERITI ARVESTADES VANAINIMESI.
    EUROLIIDU MÕISTES ON 80% HÄDAS.
    SINUGA ON AGA ASI HALVASTI, SEST EMPAATIAVÕIME, VASTUTUSTUNNE JA LUGUPIDAMINE TEISE ELUSOLENDI VASTU PUUDUB SU ÜTLEMISTES TÄIENISTI. KA LAIEMAT MAAILMAVAADET POLE SUL.
    PERSPEKTIIVITUNNETUS PUUDUB TÄIENISTI.
    ON IRISEV ,NÄRIV KADEDUS JA KABUHIRM, ET JÄRSKU SINU RAHAKOTIST ON MÕNI PENN KADUMA LÄINUD
    BUSSISÕIDU ARVELT JA KUKRUT LAHTI KA TEHA EI SAA, ET ÜLE LUGEDA, SEST TULEVAD JÄRSKU VÕTAVAD “VANAMUTTIDE” JAOKS SEALT SEDASI HÕLPSAMINI. SA SAA VIST ÖÖSI MAGADAGI, MUUDKUI VIHKAD JA POMISED.

    • Kui 4 nädalat ago

      inimene korraldab oma elu ise ega käi igal pool kerjamas, siis vaid lapsed on veel lällajad ega arvesta ette, sest kodus on neil ikka tugi olemas. Kuid inimestel üle keskea on juba selgelt välja kujunenud ja teada, mida on vaja ja palju see maksma läheb. Samuti teatakse sissetulekut ning nii jaotatakse kõik kulud vastavalt sissetulekule. Saad pinssi alla 400€ kuus, siis iga päev lõhet ja kalamarja ei pugi, kuid pottsepalikult 6%-lise lihaga vorsti saab ikka osta. Kui surmaeelik ka ei joo ega suitseta, siis hoiab ta pea poole kokku ehk tuleb oma pinsiga vabalt välja.
      Ma isegi ei tea ühtki surmaeelikut, kes 300€-ga käiks mööda küla kerjamas. On küll mõned, kes taotlevad vallast abiraha, kuid see on valdavalt mõne suurema ootamatu väljamineku korvamiseks, sest alati tuhandeid varuks pole ja seda pole ka mõtet koguda, sest rootsi pankurid lõikavad osa nagunii omale. Seega tuleb raha ära kulutada, varuks tuleb hoida vaid paari kuu pinsi tagavara (telekas, raal, ratas, aken, uks, pliit, puud/turvas, reisid). Seega maakas kulutab palju arukamalt kui mingi üle keskmise koguja, sest temalt pole midagi võtta. Näiteks peatne raha juurdetrükkimine. See väärtusetustab eurot märgatavalt, kuid kaotavad sellega just need, kel palju eurosid varuks või arvel. Pangad ju väärtusetustamisosa peale ei maksa. Vaesel aga pole midagi kaotada, sest koos euro väärtusetustumisega kasvab ka rahahulk ning koos sellega ka pinss. Tuleks aru saada, et sissetulekud käivad eelarvega ja raha hulgaga ühte sammu. Kui mingi minister lõugab, kui palju paremini me elame, siis on tegu absoluutarvudega, suhteliselt on see aga o või – märgiga. Kasvav ju meilgi eelarve 11,6% aga pinss ainult 8,4%. Kuhu kadus 3,2% ehk 400€ pinsi korral 13€ iga kuu? Sellele ministrid ja pankurid ei vasta. Ja 95% rahvast arvutada ei oska ega tule selle pealegi, 5% kiunumist aga kas ei lasta läbi või ei usuta.

    • Minul 4 nädalat ago

      on praegu arvel üle 200€, sest hiljuti oli suurem väljaminek. Kuid 3 nädala pärast saan taas pinssi ligi 400€ ja sellest hoian kokku 150€ kuus, pärast kütmise algust 100€. Kuna olen samuti surmaeelik, siis mul pole enam vaja midagi erilist kuhjata ja koguda. Läheb telekas õhtule, võtan vanema varuteleka, raali korral sama. Mis sest et lahjema, kuid paari kuu pärast saan taas uue asemele osta ja varu jääb taas ootama uut pauku. Kuid ma ei saa teha ostu, mis ületaks mu varu, ka mu krediitkaart on piiratud ligi 300€-ga, kuid see on võlg ning tuleb nagunii tagasi maksta. Valda kerjama minna ei tule mulle pähegi, ehkki surmaeelikutele on pakutud nt uusaastatoetust, vist 50€.

  6. to neil 4 nädalat ago
    Reply

    ET KUNA NEED “VANAMUTID” HÄDA SUNNIL KOGUJAD ON, SEST HÄDA ÕPETAS NEID KA VAREM, SIIS VÕIBKI JÄÄDA NENDE SELJAS TRAMPIMA SINUSUGUNE MÜRKI PRITSIV GÕMMKÄRAKAS.???
    LOKKU LÜÜA ON ROHKEM KUI MÕTET, TEGUDENI TULEB KA JÕUDA ! NEED “VANAMUTID” KOGUVAD HIRMUST JA OMA TERVISE ARVELT.
    KIRBUKALT RIIDEID OSTA ON IKKA VÄGA RÕVE, MIKS SA EI OSTA ?!
    PAREM KÜIN OMA KALTSUDES KUI SEALT MIDAGI PUUDUTANGI.

    • Kirbukatelt 4 nädalat ago

      saab väga häid riideid ja jalavarje. Nt ostad uued tossud aga pool numbrit nihu ning pigistab. Ära visata igaüks ei taha, viibki kirbukasse. ja ostja saab igati asjalikud tossud, mis 99% uued.
      Sama ka riiete kohta. Eriti tihti vahetavad riideid naised, nad ei kannata kaua üht ja sama kanda.
      Mõnes kohas on mingi kindel hind sõltumata riidest või jalatsist, nt 2€ või 5€. On ka kallimaid, kuid seal on nad juba liigitatud mingil alusel. Taaskasutust põlgab ainult raiskaja ja reostaja.

  7. to puhas 4 nädalat ago
    Reply

    KAS NEED VANAMUTID SINU MEELEST EI VÄÄRIGI VÄHEMALT PRIID BUSSISÕITU, MISTAHES JA KUHU NAD KA IGANEKS SÕIDAKSID.
    AGA AUTOSTAMIST SOODUSTATAKSE JAH. MIS NEID MAANTEID JA KELLELE SIIS LAIENDATAKSE KUI NII KANGESTI CO2 HINGE PEAL ON.

    • Neil 4 nädalat ago

      vanamuttidel on pappi küll. Nad elavad väga kokkuhoidlikult ja juba nende loomuses on koguda. Sündinud on nad 1929…1950 (vanim on 90-nene), nende ellusuhtumise kujundas kunagine vabariik ja siis sõjaaeg ja ENSV algusaastad. Nemad ei osta üleliia leiba ega saia, nad ei viska seda ka ära nagu meil noortel kombeks.
      Kui need vanamutid on olnud lihttöölised, siis nende pinss jääb alla keskmise, kuid lokku lüüa pole ka mõtet. Nad ei osta rikkurite kirbukalt omale saagimite ürpe, nad on elupraktilised. Samuti saavad nad odavalt riideid säästukatest, 5€ tükk ja taas riie paariks aastaks olemas. Kuna meil võrreldakse vaesust eurostandardi järgi, siis sellest ka see kurikuulus 40% vaesuses elavaid. Kuse sellise möla peale, tegelikult on vaeseid alla 5% ja needki valdavalt oma äpususe ja pillava eluviisi tõttu. Nii on võlgu ennekõike need, kel sissetulek tuhandetes, kuid 300€ pinssi saav vanamutt võlgu pole. Enamgi veel, just tema teeb veel lastelastele kingitusi, mida ei raatsi teha palju suurema sissetulekuga emad-isad.
      Piletita bussisõit võib olla küll mugav, kuid majanduslikult täielik jamps. Korralikus kapitalismis peab ikka igaüks oma lõbud kinni maksma. Piletita ja tasuta lõbusid saaks valitsus lubada siis, kui seda kuradi raha ropult üle jääks. Aga meil tuleb ikka puudu ning tasuta sotsialistlik ühisvedu on üks selle põhjuseid. Inimestel endil peaks olema niipalju uhkust, et seda töövihkajatest politikaanide altkäemakse mitte toetada.

  8. mõte 4 nädalat ago
    Reply

    See kaitsekulude asi on üldse üks raharöövel ja puuduse tekitaja.
    A no niikaua kui riike juhitakse poliitikute abil teisiti ei saa. Pidi ju vaaraogi preestritele poole oma võimust ära andma kui mitte kõik ja sõjapealikutele meeldima . Neis oludes oli sel ka mõtet.

  9. ..... 4 nädalat ago
    Reply

    Sundsteriliseerimine, nagu Hiina tegi, kui hakkas ükskord aru saama .
    Aga rahamajanduse tingimustes ja liberaalses turumajanduses see ei aita, sest vaja pidevat ületootmist.

  10. ??? 4 nädalat ago
    Reply

    JA OMETI PANNAKSE METSAD PÕLEMA /välismaal /ET TEHA PÕLDU JA EESTIS AJADA ELEKTRITOOTMISEKS AHJU.
    IGA ARMETU PÕLLUMEES RÄSIB ÄRA ISEGI VÕSA, IKKA JA JALLE, SEST TA SAAB RAHA !!! HKKEPUIDUST.
    /ka võsal on looduses suur osa täita ja kõigis neis süstee,ides/
    MILLEKS ÜLDSE NÄPPIDA NEID METSI JA nn. VÄÄRINDADA PUITU /inimene ei saa seda väärindada,mida juba loodus-universumi Mõte -Jumal on väärindanud/ IKKA SELLEKS, ET KEEGI KUSAGIL SAAKS RAHA !!!ja pitsitab poliitkuid. SEDA VÄÄRINDATUT HAKATAKSE IKKA ROHKEM TOOTMA JA METSA RAIUMA.
    TEIL KULLA NOORED POLE UNIST AIMUGI, KUI HÕREDAD EESTI METSAD ON. KUI MÕNI VIITSIBKI ETTEMÄÄRATUD RÄNNUTEID MÖÖDA KÕNDIDA SUTSU, NÄEB TA TEEDE ÄÄRES METSA, AGA PAARIKÜMNE m KAUGUSEL LAGERAIELANGID VÕI MUIDU RAIE JA MAAPIND SEGI PÖÖRATUD NAGU PEale POMMI JA TANKIRÜNNAKUT KOOS.
    KUI AUTOSTUMIST VÄHENDADA, KELLELE SIIS EHITATAKSE 4 REALISI TEUD/lennukitele?/ JA VIADUKTE.
    JUMAL TÄNATUD, ET SEST BIOKÜTUSE JAMPSIST ARU SAITE!!!
    SOOJUSPUMPI JA PÄIKESEPANEELE TULEKS LAUSA TASUTA JAGADA, NAGU TEGI SEDA ROOTSI, ET NEID ÜLDSE KASUTAMA HAKATI /alguses/
    MIKS KEELAS EUROLIIT ÄRA HINNA ODAVATE p-PANEELIDE TOOMISE.? RAHA KELLELEGI!!!
    TUBLI, KUI MÕTLETE SEDA PLATVORMI TEHA, AGA KUHU, ??? PEAKSIN OMA ETTEPANEKUD TEGEMA ,KELLEGA RÄÄKIMA ???

  11. Puhas 1 kuu ago
    Reply

    vale nagu piletita ühisvedu oleks vähendanud autode ostmist ja nendega sõitmist. Elan nn vaeses külakeses aga üha enam võetakse kasutusele majadevahelist muru, sest uued autod ei mahu enam parklasse ära. Bussi kasutavad vaid surmaeelikud vanamutid, eks käivad pigem linnas kalmistul, ega nende kohale kedagi salaja maetud pole.
    Vanemad inimesed ehk mäletavad, kuidas õpsid tulid kooli jala, rattaga ja bussiga, ühelgi polnud autot. Nüüd nutavad kõik õpsid, et neil pole raha ja elavad vaesuses aga koolide esised on pentleid ja verraarisid täis. Isegi 200m kaugusele poodi minnakse autoga, sest jala käia pole stiilne. Kooli naljapäeval tehti isegi ettepanek, et õpside korteritest tuleks sitapott viia välja 100m kaugusele, siis saaksid nad ka seal autoga käia.

  12. Milles 1 kuu ago
    Reply

    küsimus? Vähendage rahvaarvu maailmas 7 korda ja Eestis 3 korda. Kohe elamisväärne loodus olemas ja palju pikemaks ajaks. Pole nii palju reostajaid, tootjaid, tarbijaid. Lihtne ju?
    Ainult miks ma ei usu, et keskbandiitide järelkasv õigele nupule vajutab, vaid ainult lärmavad? Sest kuidas sa hakkad vastu, kui muslimid ja neegrud tahavad paljuneda ja Euroopat vallutada ningh meie arvel pidu panema. Oled kohe rassist ja vassist. Ja ütles juba Nikita ja Ljonja, et me ei pea ootama armuande looduselt, vaid võtame talt vägisi. Ja risu jätame kus kurat. Nii et loosung võib ju kena olla aga kui ise midagi ei tee, siis läheb sitarada edasi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.