Peaminister Jüri Ratas osaleb Madridi kliimakonverentsil

Koolinoored mures planeedi kliima pärast. Foto Urmas Luik/Scanpix

Stenbocki maja, 1. detsember 2019 – Peaminister Jüri Ratas on homme Madridis ÜRO kliimakonverentsil, kus esineb Eesti kliimaeesmärke tutvustava sõnavõtuga ning osaleb kõrgetasemelistel kohtumistel.

“Kliimapoliitikas ei saa tulemusteni jõuda üksinda. Kõik riigid peavad panustama, et täita Pariisi kokkulepet ja vähendada kasvuhoonegaase nii, et tulevastel põlvede elukeskkond oleks elamisväärne,” ütles Ratas. “Selleks on vaja ühiselt tegevusi koordineerida, sest kliimamuutused avaldavad elurikkusele, veevarudele ja ökosüsteemidele üha suuremat mõju. Eesti on ühinenud plaaniga muuta Euroopa Liit aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Töötame edasi selle nimel, et selle ambitsioonika kava täitmiseks saaksid paika reaalsed sammud.”

Peaminister osaleb esmaspäeval riigijuhtide ümarlaual, kus annab ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutustega võitlemisel.

Hispaania juhtimisel kogunevad Madridis ka Euroopa Liidu liikmesriikide juhid koos Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeniga. Eesti rõhutab arutelul Euroopa Liidu uue eelarvekava tähtsust kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Ratas kohtub Madridis veel Hispaania peaministri Pedro Sancheze ja Montenegro valitsusjuhi Duško Markovićiga.

Madridis toimub järjekorras 25. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumine. Kohtumise eesmärk on hinnata riikide tegevusi kliimamuutustega võitlemisel ja võtta vastu otsuseid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vastavalt 2015. aastal heaks kiidetud Pariisi leppele. Tänavuse kohtumise üks fookus on rahvusvaheliste heitekvootidega kauplemise reeglite kokkuleppimine ning riikide kliimamuutustega võitlemise kavade ülevaatamine.

Taustaks

  • Konverentsi kodulehekülg: https://unfccc.int/cop25
  • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ja jõustus 1994. aastal.
  • Pariisis 2015. aasta detsembris sõlmitud kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2°C, eelistatavalt 1,5°C-ni (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi kontrollida kliimamuutuste negatiivseid tagajärgi.
1 Kommentaar
  1. Mitte 1 nädal ago
    Reply

    ei saa aru, kas Jurka on seal uue jääaja kartuses maailma kütmas või kõrbemishirmus maha jahutamas?
    Parem esinegu võimsa kõnega, et meid risustajaid on liiga palju ning kõik osalised vähendaks laste arvu 1,9-ni naise kohta. Üsna varsti on meid miljard vähem, siis veel miljard vähem jne. Samuti on siis rämpsu vähem, me ise raiskame loodust vähem jne. Kui Jurka sellega ei esine, siis on ta taas rahva raha tuulde visanud nagu seni neil kohtumistel vahuveinilaua taga umbluud ajades.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.