Presidendi institutsioonil ei ole autoriteeti

Hiljuti püstitati TV3 meelelahutussaates Rooside sõda küsimus Eesti mõjuvõimsa inimese osas: 36 vastanut pakkus mõjuvõimsaks inimeseks president Kersti Kaljulaiu, 17 vastanu meelest on mõjuvõimas inimene peaminister Jüri Ratas. Kui vaadata mida presidendi institutsioon on saanud teha rahva heaks riikliku eriolukorra ajal, tuleb üle küsida, kas me sellist esinduslikku võimu tahtsimegi?

Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, mis valitakse korraliselt iga nelja aasta tagant. Jällegi võib diskuteerida valimiskorra üle, ent niimoodi on parlamendi koosseis meil 28 aasta jooksul valitud. Riigikogus sündivad otsused mõjutavad otseselt meie riigi käekäiku, sh kui jõujooned muutuvad, pole isegi valitsuskoalitsioon kaitstud. Samuti on Riigikogul esmaroll valida Eestile riigipea ehk president.

Vaadates presidendi seadusest tulenevaid ülesandeid, on igati mõistlik küsida, miks ei võiks neid samu kohustusi täita rahva poolt valitud Riigikogu. Mõni võib küsida, kas Riigikogul poleks siis piiramatu võim, aga kui vaatame kes on president – seadusandliku kogu poolt loodud võimupuhver, keda pole rahva poolt valitud, kuid kes nimetab ametisse tähtsaid riiklike ametikohti, on riigikaitse kõrgeim juht ning kutsub vabariigi aastapäeval oma tööandjat endaga kätlema, et omanägemisel poliitikutele kiitusi ja laitusi jagada.

Vabariigi peaminister, üldjuhul ministrid ja Riigikogu liikmed on saanud rahvalt mandaadi, samas ei pea president läbima demokraatliku protsessi loomulikku osa. Ka puudub Riigikogul, kes presidendi ametisse määras, võimalus teda umbusaldada – samas saab president kuulutada välja erakorralised valimised kui poliitika on ummikseisus. Ehk teisisõnu: president omab suurt mõjuvõimu seadusandliku ning täitevvõimu üle ja esindab Eestit rahvusvahelisel suhtluses,  kuid ei oma tegelikku autoriteeti Eesti elanikke seas.

Igapäeva poliitikas on siiski mõjuvõimsam inimene meie peaminister, kes reaalselt vastutab riigis toimuva eest: seda eriti praegusel ajal, mil rahvas ootab vabariigi valitsuselt tarka tegutsemist. Milline institutsioon on oma otsustega viimase kuu aja jooksul mõjutanud nt Virumaa käekäiku enam, valitsus või president?

Ma arvan, et presidendi institutsioon tuleks muuta rahva poolt valitavaks või see sootuks likvideerida. Usun, et nii mõtleb ka 2/3 rahvast olenemata sellest, kas nad elavad linnas või maal. Esindusvõimu ülesandeid saab täita edukalt ka Riigikogu, kel on kindlasti rohkem autoriteeti rahva seas kui seda on kord viie aasta tagant määratud presidendi ülesannetes ülempreestrinnal. Ja viimane pole torge praeguse presidendi kohta, vaid üleüldse kõikide Eesti presidentide kohta.

Kenno Põltsam,

Loksa

4 kommentaari
  1. aeg mõistusele tulla 4 kuud ago
    Reply

    Tohutu rahaline kokkuhoid on kogu selle kustKadrioru likvideeerimine.
    Meil on Riigikogu ja sellest aitab!
    Milleks määrata roolijoodik meid mõnitama?
    Käib Riigikogu hurjutamas-sõimamas.

  2. Meil 4 kuud ago
    Reply

    asendab president kunagist muinasjutukunni või -kuningannat. Igaks juhuks on ta ka impoks jäetud, et ei hakkaks elu rikkuma. Senised võltspresidendid ongi näidanud, et nad võivad vaid Kadriorus kraaksuda, kuid elu väärata ei suuda.
    Loomulikult pole meil sellist presidenti vaja. Ajaloost teame, et president tähistab ju valitsuse eesistujat (prae+sidens – ees+istuv), kes korraldab valitsuse tööd. Selles mõttes ongi Ämerikä president oma õigel kohal, meil aga pinnavirvenduseks, et “ON OLEMAS”.
    Kuidas tegelik ja asjalik president kui valitsusejuht ametisse saaks? Valimine pole parim valik. Näeme ju selgesti, millised lollpead ja vargad Toompeale “valitakse”. Vajalik oleks 3 hooba ehk tõket. 1. oleks tema vaimsus – tasemeületamiseks peaks kandidaadid tegema läbi põhjaliku ja laiahaardelise testi. Selles oleks nii üldteadmised (et kellegi ees hätta ei jääks) kui ka loogilise mõtlemise võime. Vean ette kihla, et praegusest 101-st riigipetisest 95 kukuks kärinaga läbi. Ülejäänud 6 jätan alles tõenäosuslikkuse tõttu, sest paljude parteisõdurite tegelikku vaimset taset me ju ei teagi.
    2. oleks kehaline. Et ei satuks pukki keegi, kes ei suuda püstigi seista. Üheks vast parimaks pean sellist nõuet, et ta peaks ületama kõrgushüppes 3/4 oma kasvust. Seega 1,80-ne peaks olema võimeline ületama 1,35m kõrguse lati. See välistaks ka liiga vanad ja väetikesed ning noored memmekad ja lumehelbekesed. Paha poleks muidugi lisaks mõõta ka kandidaadi kehalist jõudu – et suudab üles tõsta (tõsteviis pol oluline) oma kehakaalu. Ka see nõue välistaks paljud äpud.
    3. oleks juba tema elulugu. Et ka 3.-4. põlv oleks poliitiliselt puhas ega oleks suguluses anveltite, vareste, kingisseppade, lauristinide ja uuema poliitilise kõntsaga. Loomulikult peab kandidaat olema ka karistustest puhas. Pean silmas neid karistusi, mis ei sõltu riigikorrast üle ilma.
    Seega: vaimne ja kehaline võimekus ja puhas elulugu.
    Nohh, kes saaks selliste ülesannetega hakkama? Kui neid koguneks 10, siis oleks rahval, kelle seast valida. Ning ei valitaks 1 enamhäälega, vaid iga valija peaks reastama 5 kandidaati. Omavahelised punktisuhted paneks asjad täpselt paika.
    Aga see oli ainult minu kui harimatu surmaeeliku unistus.

  3. Soo 4 kuud ago
    Reply

    Meil on olnud vaid üks tubli president ja see oli A.Rüütel. Ilves oli vaid Reformierakonna president ja ei sekkunud nende alatutesse tegudesse. Meri oli peamiselt Isamaa president ja pooldas Laari peaministriks olemist kuigi Laari valitsemise ajal tekkisid kodutud ja prügikastiinimesed, hinnad tõusid kõrgele eriti korterihinnad, alampalku, pensione ega abiraha ei tõstetud.

  4. Pask 4 kuud ago
    Reply

    Olgino staarkommentaator kohal;..Arnold Rüütel- kvisling ja Eesti rahva venestaja ja reetja.. Loomulik, et tibla teda presidendina tahaks. Aga milleks president? Ega vaja vist olegi. Kuid ka see riigikogu. pätid vargad ja kretiinid koos, kätt üksteise perset toetamas.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.