Õigusriigis nii ei tehta

Helle Kalda Rahvusraamatukogus sundüürnike koosolekul kõnelemas.

Helle Kalda, Tallinna linnavolikogu liige

Kuna 13. juunil lisandus jälle üks aasta sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud elanike kannatuste aastakümnetesse – omandireformi aluste seadus (ORAS) võeti vastu 13. juunil 1991, siis keskendun kõige olulisemale.

Rahvusraamatukogus toimus eelmise aasta lõpul esinduslik sundüürnike koosolek, mille korraldas Eesti Üürnike Liit. Pikemate sõnavõttudega esinesid seal peaminister Jüri Ratas, riigihaldusminister Jaak Aab, õigusajaloolane Peeter Järvelaid, õigusteadlane Endel Ploom, Riigikogu ja Tallinna volikogu liige Marika Tuus-Laul; koosolekut juhatasid ja esinesid pikemate selgitustega EÜL tegevjuht Urmi Reinde ja juhatuse liige Heimar Lenk ning vene keeles jagas kommentaare Irina Kostromina.  http://www.kodueest.ee/

Peeter Järvelaid, kui valitsuse korraldusel tööle rakendatud teadlastest koosneva ekspertgrupi liige tõi esile omandireformi aluste seaduse eesmärgina sõnastatud punkti, kus öeldi, et ebaõigluse likvideerimisel ei tohi luua uut ebaõiglust. „Seda kuulutas Eesti riik, keda me usume, kelle kodanikud me oleme, ja see on see võtmekoht täna,“ lubas ta rahvast täis saali ees. Nimelt registreerus osalema üle 240 inimese, kuid esialgu oli istekohti vaid 80.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna emeriitdotsent Endel Ploom juhtis tähelepanu asjaolule, et: „Meil on saanud sõnakõlksuks „õigusriik“. Hiljuti justiitsminister (toona Urmas Reinsalu) tundis muret, et meie „õigusriigi“ maine kannatab. See, mida ei ole veel olemas, selle maine ju kannatada ei saa! … On haldusriik – meil on oht sinna sattuda õigusriigi asemel. Kui meie parlament võtab vastu seaduse, omandireformi aluste seaduse, kus ütleb sõnaselgelt ja kategooriliselt – ei tohi kaasa tuua uut ülekohut, siis mis teeb meie täitevorganite süsteem? Vilistavad sellele seadusele ja põhjustatakse kahju vähemalt 70 000 kui mitte 100 000 meie riigi kodanikule,“ tõdes õigusteadlane.

Praegune kolleeg Tallinna volikogus ja kauaaegne kaasvõitleja Riigikogus Marika Tuus-Laul avaldas lootust, et „Tallinna ülikooli teadlaste pinnal koostatud ekspertgrupp … esineb nüüd kui otseselt heastamisega tegelev komisjon, kes tõesti saab veel kord need uuringud ametlikult teha.“ Siinkohal viitab esineja EÜL poolt aastate jooksul korraldatud rakendusteaduslikele konverentsidele ja välja antud raamatutele: 2009. aastal Jaan Õmblus „Kaotatud kodud“, 2011. aastal Heimar Lenk „Lõhutud elud“, 2012. aastal kogumik „Kodu ja õiglus“, 2016. aastal kogumik „Kodu ja õigusriik“ ning 2019. aastal Heimar Lenk „Lõhutud elud II“.

Nõuame kompensatsiooni

Tuginedes Riigikogu stenogrammidele on võimalik jälgida omandireformi õigelt rajalt hälbimise käiku. Toompeal aruteludes osalenud Ülo Uluotsa hinnang pärast omandireformi aluste seaduse vastuvõtmist parlamendis 13. juunil 1991 oli: „Me rikkusime ära ilusa asja ja vajaliku seaduse.“ (Rahva Hääl, 11.07.1991)

Omanike Keskliidu volikogu esimees akadeemik Anto Raukas meenutas seoses haldusreformiga, et omandireform meil äpardus ja muretses, kas selle reformiga läheb paremini? „Omandireform lähtus õigest ja õilsast eesmärgist – tagastada õigusjärgsetele omanikele okupatsioonivõimude ebaseaduslikult võõrandatud vara ja luua eeldused riigi majanduse kiireks arenguks. Need õilsad eesmärgid aga ei realiseerunud ja sellel ebaõnnestumisel on konkreetsed süüdlased. Reformi käivitamine ja elluviimine näitas Eesti juhtpoliitikute, juristide ja Riigikogu liikmete vaimuvaesust ja piiratust, sest olulisi suuniseid ei osatud korralikult mõtestada ja sõnastada.“ (SL Õhuleht, 15. juuli 2016)

Loodame, et seekord suunab meid rohkem teadus kui ahnus ja aasta lõpul annavad ekspertgrupi teadlased tuginedes kaasaegsetele teadmistele oma hinnangu omandireformis toimunud varade erastamisele, sealhulgas nn tagastamise vormis, mis tõigi kaasa sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud sotsiaalse grupi tekkimise. Õigusriiki soovime ju kõik! Iseseisvuse taastamise eufoorias alustatud omandireform tuleb lõpule viia kooskõlas Euroopa õiguskorra ja Eesti põhiseadusega. Sundüürnikud nõuavad kompensatsiooni neile tehtud ülekohtu eest. Meie kultuuriruumis on see õiglus, mis taastaks nende inimeste jaoks koduõiguse mõiste oma kodumaal. Selle võimaluse peab leidma Riigikogu.

6 kommentaari
  1. Soo 1 nädal ago
    Reply

    Laari valitsemise ajal tekkisid kodutud. Kui E.Savisaar oli linnapea lasi ta sundüürnikele tasuta korterid ehitada. Kui oleks kogu aeg olnud Keskerakond võimul mõne sama tubli erakonnaga siis oleks juba kõik küsimused positiivselt lahendatud. Praegu on vaja välja tulla vaesusest ja parandada neid vigu mida tegid Ansipi ja Rõivase valitsused kui majandus seiskus, vaesus aina kasvas, ebaõiglus lokkas, meditsiinile, teadusele ega põllumajandusele samuti haridusele raha ei antud. Õpetajate palgad olid imepisikesed. Pensione ega abirahasid ei tõstetud. Hääli saadi mõjutades inimesi valedega jne. praegune valitsus on lühikese ajaga palju head ära teinud kuid koroona takistas edasiminekut. teine viirus tuleb Reformi tagatoast kussepitsetakse tublide inimeste suhtes valesüüdistusi mis rikuvad ka inimeste tervist. peavoolumeedia on neile toeks.Ebaõiglus lokkab. Keskerakondlased teevad tööd inimeste heaks ja ei laima kedagi.

  2. Jah 1 nädal ago
    Reply

    Kes ütleb et meil on õigusriik. E,Savisaar püüdis õigusriigi luua aga ise sattus karjuva õiglusetuse küüsi. Kus on õiglus kui reformierakonlased vorbivad ausate inimeste suhtes valesüüdistusi rikkudes nende tervist ja segades nende tööd. Minu meelest pole ka õiglane toppida oma nina teiste riikide siseasjadesse ja halvustada teisi. Eks halvustajad on ise kõige hullemad.

  3. Erika Randver 4 nädalat ago
    Reply

    Esimesel kommenteerijal on tuline õigus. Kompensatsiooni peaksid hr. Mart Laar ja pr. Lia Hänni maksma kõigile oma taskust. Nemad keerasid käki kokku. Häbematud INIMESED!

  4. vanamemm 4 nädalat ago
    Reply

    Minu meelest tuleks süüpinki tirida Laar ja Hänni ja need riigikogulased, kes uuel ebaõiglusel lasid rahumeeli sündida. Ausam oleks oleks olnud tagastada vara AINULT otsestele pärijatele, aga riigikogulaste seas leidus alatuid, kes haistsid kui jahikoerad kasu ja siis muudkui laiendati “omanike” ringi, lehmalellepoegadeni välja. Tean viieliikmelist peret, kes sõna otses mõttes visati kesklinna korterist tänavale, sest üks “kõrge isamaalane” haistis raha lõhna. Pere sai küll ühiselamusse kaks tuba (üle koridori)—alatuse tipp igal juhul. Ja nüüd istuvad süüdlased üks Eesti Panga mugavas toolis ja teine vist kui ei eksi, nn. presidendi “nõuandvas” organis. Häbenemata, igasuguse süütunde puudumiseta, isegi liberite austuse ja armastuse aupaistel. Kes peaks karjuva ülekohtu heastama? Enamus eestlasi selles sigaduses süüdi ei ole, las maksab see, kes selle alatuse ellu lasi viia.

  5. Pask 1 kuu ago
    Reply

    Eelkommenteerial tuline õigus! Aga mis puudutab sm Lenki, siis -mis kannataja tema on? Ise on väitnud, et kaotas 3(kolm) korterit???. Mis asjaoludel oli Lengil 3 korterit? Aga see selleks! Miks seltsimehed ei päri aru sellistelt tegelastelt nagu oma parteikaaslased Freija Räim ja Elmar Sepp? Need kaks tegelast olid sel tagastamise ajal tallinna Linnavalitsuse korterijagamise( loe-varastamise) suured asjapulgad?

  6. Täpsemalt 1 kuu ago
    Reply

    öeldes on meil kuritegelike bandede riik ehk maffiariik, veelgi täpsemalt maffialiiduvabariik.
    Nagu senisest olen aru saanud, tahavad paljud tagasi saada oma koerakuuti, kuid kel pole enam midagi tagasi saada, siis saada paksult pappi.
    Alustan viimasest. Kes siis pappi saada ei tahaks. Kuid kellelt? Kui oma elanikelt, siis mis alusel? Miks ei nõuta kahjutasu tegelikelt süüdlastelt – Angelalt ja Voovalt? Reinsalu ju seda asja ajab, kuid just suured rahvasõbrad on millegipärast äkki vastu, isegi Jurka irvitab. Just Angela ja Voova eelkäijad sõitsid oma roomikutega üle Eesti, ajasid inimesed oma majadest välja ja põletasid ja pommitasid auguks. Miks peame meie nende massimõrvarite tekitatud kahju kinni maksma? Lähtuda tuleb ju põhimõttest, et võidu korral midagi röövides see röövitu jaotatakse kõigi vahel, kuid kahju saades jagatakse ka kahju kõigi vahel ehk 0 jagatakse kõigiga ning saadakse tulemuseks samuti 0.
    Eriti halenaljakas oli sakstele teistkordne hüvitamine Laari Mardi bande poolt. Adolf juba oli neile plehkupanemisest tekkinud kahju hüvitanud ja lubas Himaalajast kõrgemaid pudrumägesid.
    Teine arusaamatus tekkis 1990ndate alguses, kui vankad siit kümnetes tuhandetes lahkusid. Neile kingitud korterid jäid ju vabaks. Miks neid kümneid tuhandeid eluasemeid nn kannatanutele ei jaotatud?
    Praegugi on maalt lahkunuid vist üle 100000, ka nende eluasemed on külati vabad. Miks need kannatanud sinna ei taha minna? On nad ju KÕIK pinsiealised surmaeelikud ning pole enam seotud töökohaga. Just rahu ja vaikus enne hauda oleks neile rahulikuks eluks eesmärk omaette. Miks peavad kõik kannatanud elama just selles vastikus Tallinnas? Et saab persepühkimisrulli mõne sendi odavamalt?
    .
    Pakun omapoolset lahendit:
    1) Kõigepealt elusolevate kannatanute nimekiri. Seal oleks AINULT need, kes ise tõesti 08.05.1945. seisuga elus olid ning kannatada said. Kui arvutada, siis ka samal päeval sündinu oleks täna 2020-1945 = 75 aastane, MITTE NOOREM!!!
    2) Teha nende seas kindlaks, kes TÕELISELT vajab eluruumiabi. Siis neile anda vastu vaba elamispind ENSV piires (Narvataguse ja Petserimaa üle meil ja NATOl jaksu pole). On vaba 1- või 2-toaline Sangastes, lähed sinna, on Illukas, lähed sinna. Ja kui keeldud, siis OMA ASI. Ära raisk virise! Sest ahnusest virisev isik POLE ENAM EESTLANE!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.