Eesti põllumajandusel ja toidutootmisel läheb praegu hästi: positiivseid sõnumeid jagub erinevatest valdkondadest ja erinevad näitajad liiguvad tõusujoones. Vaadates põllumajanduse 2017. aasta toodangu väärtust, näeme, et see oli 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal. Näiteks suurenes taimekasvatussaaduste toodangu väärtus 19%, sealhulgas enim (56%) suurenes teraviljatoodangu väärtus. Loomakasvatussaaduste toodangu väärtus kasvas 27%, sealhulgas piimatoodangu väärtus 40%.
Eestis on loomakasvatusega tegelemiseks olemas väga head eeldused: soodne kliima ja väga head tingimused. Mul on hea meel, et eelmisel aastal suurenes sigade arv 2016. aastaga võrreldes 7%, lindude arv 3,1% ja veiste arv 1,2%. Kõige enam suurenes sigade arv, mis oli 2017. aasta lõpu seisuga 18,6 tuhande looma võrra suurem kui 2016. aasta lõpul. Kui aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv umbes 92 tuhande looma võrra, siis 2017. aasta lõpu seisuga võis öelda, et sigade arvu vähenemine on peatunud. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 € tonni kohta, mis on umbes 8% suurem kui 2016. aastal ja 9% suurem kui 2015. aastal. Samuti on põhjust head meelt tunda sellest, et piimalehmade arv, mis turukriisi ajal järk-järgult kahanes, 2017. aastal stabiliseerus ning oli aasta lõpuks väikesele kasvule pöördunud, jõudes tasemele 86 400 looma. 2017. aastal toodeti Eestis esialgsetel andmetel 791,8 tuhat tonni piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi piimakoguse 1,1%. Keskmine piimatoodang lehma kohta on Eestis pidevalt suurenenud: 2017. aastal oli see 9159 kilogrammi ehk 281 kilogrammi rohkem kui aasta varem. Euroopa Liidus oleme selle näitajaga Taani järel teisel kohal.
Mulle teeb heameelt, et üha enam räägitakse põllumajandusest positiivses võtmes, nähakse põllumajandust kui võimalust ja investeeritakse põllumajandusse. Eesti põllumehed ja toidutootjad on ettevõtlikud ja uuendusmeelsed. Selge on aga see, et riigi ülesanne on tagada tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja stabiilne põllumajanduspoliitika. Erinevalt eelmisest valitsusest on praegune valitsus näoga põllumeeste poole ning põllumajanduse ja toidutootmise arengu toetamine on praeguse valitsuse jaoks väga oluline. Eelmisel aastal taastasime põllumajandustootjatele üle mitme aasta üleminekutoetused, mida maksame maksimaalse lubatud määra ulatuses kuni aastani 2020, et tagada Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused ning anda neile kindlustunnet tootmisega jätkamiseks.
Riigi eelarvestrateegia kokkulepped aastateks 2019‒2022 annavad põllumajandusele 2019. aastal täiendavalt 7,4 miljonit eurot. Järgmisest aastast alates hakkab riik maksma mesilaspere toetust, mida mesinikud on juba aastaid valitsuselt soovinud. Järgneva nelja aasta jooksul jagatakse mesinikele toetuseks kokku 2 miljonit eurot.
Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukavva riigieelarvelisi vahendeid. Mahepõllumajandus on Eesti jaoks oluline põllumajandustootmise haru, millel on suur ekspordipotentsiaal. Kindlasti on väga tähtis, et lahenduse leiab pikka aega probleemiks olnud veterinaarõpe ja veterinaararstide palgaküsimus. Järgmisel neljal aastal toetab riik 300 000 euroga aastas tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast 29%.
Alustatakse Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskuse ehitusega – riik suunab 3,1 eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu. Seeläbi suureneb oluliselt Eesti Taimekasvatuse Instituudi katse- ja analüüsivõimekus ning kiireneb Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivate sortide aretamine. Investeering aretuskeskusesse parandab Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suureneb toidusektori ekspordipotentsiaal. Uue keskuse valmimine võimaldab tihendada koostööd ülikoolidega ja suurendada noorte doktorantide kaasamist, mis omakorda aitab kaasa alusuuringute kiiremale rakendamisele praktikas.
Maailmas kasvab nõudlus toidu järele ja Eestile on looduse poolt antud head eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Usun, et näeme Eesti põllumajanduses ja toidutootmises lähiaastatel jätkuvat positiivset arengut.
TARMO TAMM, maaeluminister