Raplamaal Kohila kõrval asuvas Hageris läks eelmise nädala kolmapäeva õhtul, 2. mail elavaks aruteluks. Keskerakonna üritusele „101 rahvakohtumist“ tulnud 30 huvilist lükkasid lauad kokku, panid pead tööle ning pakkusid eriti hariduselu vallas välja mõtlemapanevaid ideid.
Kohe algul kogunes hariduselaua taha suurim hulk arutlejaid. Õhtut juhtinud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut vabandas, et haridus- ja teadusminister Mailis Reps veidi hilineb, kuid see andis arutelule veelgi hoogu juurde. Hariduse laud lükati kokku väga sobivalt tööpoliitika lauaga ning selle laudkonna juht, Riigikogu liige Oudekki Loone imporditi kohe ka haridusdiskussiooni juhtima ning parimaid ideid üles märkima. Käivad ju hariduse omandamine ning hilisem või samaaegne tööelu kogu aeg niikuinii käsikäes.
Haridus
Kutsehariduse väärtustamine. Riik ei tohiks elujõulisi munitsipaalgümnaasiume diskrimineerida. Soodustada kooli ja kogukonna tihedamat koostööd. Täiskasvanuhariduses liikuda huvihariduse juurde. Õpetajatele suurem palk, paindlikum koolitus. Gümnaasiumi tugi väikestele koolidele. Õpilastele tihedam programm ning vähem kodutöid. Rohkem individuaalset toetust õpilastele. Gümnaasiumiharidus kohustuslikuks.
Regionaalpoliitika
Eesti üle viia mahepõllundusele ning lõpetada põldude mürgitamine. Lahendada kruusateede probleem. Pensionifondide vahendid investeerida Eesti majandusse. Luua noortele elamistingimused maal. Vallad peaksid välja pakkuma maad elamuehituseks ja ettevõtluseks. Vajalikud investeeringud huviharidusse. Hajaasutuse programmide jätkumine. Kohalikud OV-d ei tohi olla liiga suured. Arendada nõudetransporti ning busside tellimise võimalust. KOV autonoomia, sh planeerimises. Tagada kiire internet.
Ettevõtlus
Kohaliku koostöövõrgustiku toetamine. Palgatulu ebavõrdne konkurents Eesti eri piirkondades. Säilitada piirkondlikud EAS-i ja KIK-i koordinaatorid. Väikeettevõtluse maksude lihtsustamine. Kehtivad liiga karmid keskkonnanõuded – Eesti on justkui üks suur looduskaitseala. Infrastruktuuri puudulikkus.
Heade mõtete leht
Noortel õpetajatel on liiga suur koormus. Luua kõigile täiskasvanute gümnaasiumidele ühesugune süsteem. Omavalitsustele täiendav toetus abiõpetajate süsteemi loomiseks. Munitsipaalkoolide ja riigigümnaasiumide võrdne kohtlemine. Järgnevate aastate prioriteediks peab olema õpetajate järelkasv ning järjepidevus. Õpetajate täiendõpe ülikoolis paindlikumaks. Algatada gümnaasiumi tasemel tunnustatud e-õppe programmide koostamine, mis toetavad õpilaste iseseisvat õpet.
Hageris haarati hariduselul sarvist
Vabatahtlik Ukrainast
Üheks parimaks näiteks sellest olid kohaliku noortekeskuse õppurid ning vabatahtlikud, kes aitasid Hageris arutelu ette valmistada ning osalesid ka ise laudkondade aruteludes. Kõige kaugemalt oli kohale tulnud Farid Ažižov, kes on pärit Mariupolist, Ukraina sõjalähedasest piirkonnast. Farid töötab Euroopa Liidu noortevahetuse programmi alusel vabatahtlikuna Kohila lasteaias „Sipsik“ ning üritab selle aasta jooksul, mil ta Eestis viibib, maksimaalselt tarkust ning tööoskusi omandada. Farid oskas Eestis viibitud viie kuu järel lausuda mõned laused, nagu „ma olen vabatahtlik“ ning „mulle väga meeldib Eestis“, seepärast abistas teda tõlketöös üks sagedasemaid rahvakohtumistel käijaid Vsevolod Jürgenson. Vsevolod sekkus hilisema diskussiooni käigus ka ise haridusprobleemide lahendamisse, pakkudes, et kutseharidus peaks muutuma hariduselu loomulikuks osaks ning et seda tuleb omandada juba noorest peast alates.
Peaminister Jüri Ratas, kes jõudis samuti arutelul osalejaid tervitama tulla, sõnas, et nendest kohtumistest välja kasvavad ideed võetakse kindlasti arvesse valimisplatvormi ning erakonna programmi tegemisel. Ta kutsus üles oma ideid kõigil julgelt välja käima, sest ükski neist pole ülearune ning eriti on vaja neid maapiirkondades, sest Eestimaa elu ei saa olla ainult Tallinnas ja suuremates linnades.
Kui hariduselaua-vestlustesse sekkus minister Reps, siis läksid arutelud veelgi elavamaks. Lahati nii kohaliku Kohila kooli kui ka Rapla koolide, eriti aga täiskasvanute gümnaasiumi, kust oli kohal mitu pedagoogi, lausa eksistentsiaalseid küsimusi. Kuni selleni välja, et kellele kuuluvad täiskasvanute gümnaasiumid ja milline on nende osa hariduselus edaspidi. Rapla koolijuhtide seas vedas aktiivselt keskustelu täiskasvanute gümnaasiumi õppejuht Kristi Luik.
Koolid ja kohalikud
Minister pidas püstijalu nii kohalike kooli- kui ka vallajuhtidega debati teemal: kas Eestis peaks olema rohkem munitsipaal- või riigigümnaasiume; kes peaks olema gümnaasiumide omanik; milline võiks üldse olla hariduspoliitika edaspidi? Mõtlemiseks kohalikele jäi üles ettepanek, et tulevikus võiks näiteks Rapla riigigümnaasiumi filiaal asuda Kohilas. Regionaalpoliitika laudkonda vedanud Jüri Võigemast sõnas, et ilma kohapealse hariduseluta on keeruline ellu viia ka tõhusat regionaalpoliitikat. Aruteludes selguvadki need küsimused, mis on tähtsad ning mida on võimalik lahendada.Õhtut kokku võttes märkis Toomas Vitsut, et kohaliku hariduseluga seonduvadki kohapeal paljud valdkonnad. Niisugustel kohtumistel nagu Hageris saadakse probleemid ära rääkida ja paberile panna ning leida neile hiljem ka lahendusi.
AIVAR JARNE