AARE OLGO
Murphy seadustest saab meie ühiskonnaelu jälgides leida palju õpetlikku, mida võiks arvestada ka Eesti riigi seadusi menetledes. Loomulikult on täna veel vara toimunud või ehk hoopis veel jätkuva haldusreformi kohta hinnangut anda.
Kuid haldusreformi vajalikkusest räägiti viimased 20 aastat. Erinevate eesmärkidega ja erineva sisuga, olenevalt sellest, kes parasjagu rääkija oli. Tänaseks toimunud haldusreformi algatas Reformierakond oma merkantiilsetest kaalutlustest lähtudes. Keskerakonna juhitav valitsus viis selle ellu. Kui Keskerakond valitsuses palli oma kätte sai, oli juba raske midagi kardinaalselt muuta. Ehk nagu endine riigihalduse minister Jaak Aab ütles: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli haldusreform juba alanud.“ Jaak Aabi peab tunnustama, sest kohalikku omavalitsust läbi ja lõhki tundva inimesena püüdis ta päästa mida vähegi annab. Osaliselt see tal ka õnnestus. Loodan, et ta oma järeltulijale Janek Mäggile head nõu andis.
Haldusreformi kokkuvõtvalt võib öelda, et tänaseks on õnneks ühinemislepingud formuleeritud ja ühinemisläbirääkimised läbi viidud. Mõnes piirkonnas edukamalt kui teises. Kindlasti oli keeruline läbirääkimiste töörühmi laiapõhjaliselt komplekteerida, kuid näiteks Jõgeva vallavalitsuses on olukord, kus seitsmest tänasest vallavalitsuse liikmest ei võimaldatud läbirääkimiste juhtgrupis osaleda mitte kellelgi. Samas rahvas meid usaldas.
Olles enne valimisi ametis Tartumaal Laeva vallavanemana, saan öelda, et toonase Tartu valla juhil Aivar Soobil oli kindel nägemus, kuidas pisikest Laevat ja Piirissaart mitte hätta jätta. Meie seevastu kaotasime endise Palamuse valla juhtide hämarate finantseerimisskeemide tõttu 1,5–2 miljonit eurot. Ega ilmaasjata öelnud mulle eelmisel suvel toonane Avinurme vallavanem Aivar Saarela: „Näe, meil üritati karvamütsi silmile tõmmata, aga sul, Aare, tõmmati kartulikott maani üle ja seoti veel alt nöörid ka kinni.“
Vaidlesin juba kolm aastat tagasi haldusreformi teemadel endise reformierakondlasest ministri Arto Aasaga. Kui reformi eesmärk on raha kokku hoida, siis on see reform juba eos raske tulema. Täna on näha, et raha me kokku küll pole hoidnud. Tunnustan Keskerakonna poolt juhitud Eesti valitsust omavalitsuste tulubaasi suurendamise eest. Kindlasti tuleb kiita Kadri Simsonit tasuta bussiliikluse idee läbisurumise eest. Sellest võidavad nii omavalitsused kui ka meie inimesed. Meie Jõgeval tegime tasuta bussisõidu ära.
Samas maavalitsuste ülesannete jaotamine omavalitsustele ja ühisorganisatsioonidele, andes selleks raha oluliselt vähem, kui varem kulus, on kahetsusväärne. Kuidas teha ära terve maakonna kultuuritöö 6,5 tuhande euroga, kui varem oli maavalitsuses tööl vastav spetsialist, kellele tuli palka maksta ja töövahendid kindlustada. Ilmselt kulus kordades rohkem. Kui varem räägiti, et maavalitsustel pole midagi teha, siis nüüd tundub, et see jutt ikka päris õige polnud. Kust siis need ülesanded, mida tuleb nagu Vändrast saelaudu?
Juhtkiri sai ehk liiga negativistlik, aga nagu juba pealkirigi ütleb, siis kindlasti lähevad asjad edaspidi paremaks. Eelmisel nädalal tabasin end töölt lahkudes vallasekretärile ütlemas: „Kuule, ma saan sel nädalal juba teist korda enne kella kuut kodu poole minema hakata.“
AARE OLGO,
Jõgeva vallavanem