Keskerakonna esimehe Jüri Ratase poolt juhitav valitsus on enda üheks suureks eesmärgiks võtnud Eesti rahva hoidmise, meie keele-, kultuuri- ja teadmusruumi säilimise. Kui varasemalt võimul olnud reformierakondlastest peaministrid põhjendasid eestlaste välismaale lahkumist ja sündimuse vähenemist kui ajutist demograafilist auku, siis praegune valitsus on tunnistanud, et tegemist on kriisiga, mida tuleb kiiremas korras hakata lahendama.
Eesti rahvaarv on viimaste aastakümnete jooksul drastiliselt kahanenud. Selle peamiseks põhjuseks on olnud madal sündimus. Naised lükkavad sünde edasi või loobuvad lõpuks üldse sünnitamast. Seetõttu on 1990. aastatest alates jäänud sündimata kümneid tuhandeid lapsi!
Paljud inimesed lahkuvad Eestist, et käia tööl või koolis välismaal. Lisaks sellele tõuseb elanike keskmine vanus, sest eakaid on üha rohkem. Meie maapiirkonnad tühjenevad, töökäsi jääb järjest vähemaks ja koolides käib üha vähem lapsi. See on meie igapäevane reaalsus, mida kokkuvõtlikult nimetame rahvastikukriisiks. Rahvastikukriis ei ole samasugune nagu majanduskriis, kus probleemid ilmuvad äkitselt ja lahendusi on samuti näha juba paari aasta jooksul. Rahvastikukriis on meiega olnud juba tükk aega ja kahjuks jääb meid kummitama pikaks ajaks. See tähendab, et lahendused, mida kriisist välja tulemiseks läheb vaja, peavad olema samuti pikaajalised, järjepidevad ja jõulised.
Vaja on jõulisi lahendusi
Enamik eestlasi soovib, et Maarjamaale sünniks rohkem meie enda inimesi ja võõramaalased ei tuleks meie maad vallutama. Õige poliitika abil on võimalik seda saavutada, sest naised tahavad sünnitada. Kui praegune sündimuskordaja ühe naise kohta on 1,6 last, siis tegelikult soovitakse saada 2,3 last. See tähendab, et Eesti riik peab oma inimestele looma keskkonna, kus neil oleks võimalik soovitud 2-3 last saada ja rahulikult üles kasvatada.
Varasemalt on keskvõim keskendunud pigem laste arvule ning seetõttu on pere loomist, kasvatamist ja arengut toetavasse keskkonda panustamine jäänud tagaplaanile. Piisavalt ei ole märgatud ka üksikvanemaid, vähekindlustatud ja puuetega lapsi kasvatavaid peresid. Samas vajavad just need pered riigilt kõige rohkem nii majanduslikku kui ka vaimset tuge. Tulevikus on kindlasti tarvis pakkuda ka enam erinevaid nõustamis- ja teraapiateenuseid, et pered saaksid raskustest kergemini ja kiiremini üle ning et perekondlikud suhted – nii suhted lastega kui ka vanematevahelised suhted – ei kahjustaks pereliikmeid.
Jää on hakanud liikuma
Kuid on näha, et jää on hakanud liikuma. Töö- ja pereelu on aidanud senisest oluliselt paremini kokku sobitada Jüri Ratase valitsuse poolt vanemahüvitise süsteemi tehtud muudatused. Nüüdsest võib hüvitist saav vanem tööl käies teenida kuni 1550 eurot kuus, ilma et tema hüvitis töötamise tõttu väheneks. Tänu muudatusele saab hüvitisesaaja vajadusel oma kompetentsi tööturul säilitada, ja pärast lapsega kodus oldud aega võib ta oma erialasel tööl probleemideta jätkata. Teiseks pikendati isapuhkust seniselt kümnelt päevalt 30 päevale, mida isa võib kasutada emaga samal ajal või eraldi. Kolmandaks laienes vanemasüsteem 1,5 aasta asemel kolmele aastale, mille vältel on vanemal õigus ise otsustada, millal ta tahab saada hüvitist ja millal mitte.
Kolme- ja enamalapselise pere toetus tõusis Ratase valitsuse ajal 500 eurole, millega ta täitis paljude perede ootusi. Samas on jäänud nüüd väga suur veelõhe ühe- ja kahelapseliste ning kolme- või enamalapseliste perede toetuste vahele. Mina isiklikult ei pea õigeks, et ühe- ja kahelapselisi peresid väärtustatakse riigi silmis kuidagi vähem. Usun, et kõik lapsed peavad olema riigile ühtemoodi kallid ning seetõttu peaks ka nende perede toetused märkimisväärselt tõusma.
Esimese lapse kasvatamine on perele kõige kulukam. Kui esimese ja teise lapse kasvatamisel tekib majanduslik ebakindlus ja riigipoolse vahe tegemine, siis ei pruugi tulevikus perre kolmandat last sündidagi. Kolmas laps võib perele tunduda kauge ja kättesaamatu, kuid kolmas laps just tagabki meie riigi rahvastiku jätkusuutlikkuse. Seega leian, et järgmises valitsuses peab Keskerakond senisest enam toetama ühe- ja kahelapselisi peresid!
SIRET KOTKA-REPINSKI,
Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni esimees