KADRI SIMSON
Tasuta ühistransport kütab jätkuvalt kirgi, kuid pilt üle kogu Eesti on muutumas üha selgemaks. Nii peabki olema, sest valitsuse poolt paika pandud priisõidu tähtaeg on kätte jõudmas.
Valitsuskoalitsiooni otsusest tulenevalt pandi 2016. aasta lõpul valitsuse tegevuskavasse kirja, et tänavuse aasta juulikuuks tuleb avalikel maakonnaliinidel ellu viia tasuta sõidu õiguse ja bussidesse validaatorite soetamise projekt. Esmaspäevase seisuga on teatanud 9 maakonda, et nad soovivad 1. juulist üle minna tasuta ühistranspordile. Need on Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Saaremaa.
Otsustamise tähtaja pikendamist on palunud Viljandimaa ja Hiiumaa. Soov jätkata vähemalt esialgu senise süsteemiga on laekunud Pärnumaalt, Harjumaalt, Raplamaalt ja Lääne-Virumaalt. Võimalus jätkata senise korraldusega sai kohalikele ühistranspordikeskustele võimaldatud tulenevalt nende enda soovist. Ma mõistan, et maakonnad ja ka ühistranspordi korraldus on piirkondades eriilmeline ning sellest ka erinevad soovid. Kui näiteks Harjumaal on ligikaudu 40 protsenti turust kommertsliinide käes, siis Hiiumaal maksab riik juba täna ligikaudu 85 protsenti dotatsioonist. Selle info valguses võiks arvata, et ka Hiiumaa lisandub peagi tasuta bussisõitu taotlevate maakondade nimekirja, kuid eks aeg annab arutust.
Kokkuvõttes on rõõm tunnistada, et üleminek tasuta ühistranspordile on kulgemas ootuspäraselt ja sobivas ajagraafikus. Vajalikud sammud süsteemile üleminekuks on suures osas Eestis tehtud ning need maakonnad, kes tunnevad, et nende piirkonnale uus lahendus kõige paremini ei sobi, saavad jätkata senisel viisil. Tahaksin siiski veelkord rõhutada, et ka need maakonnad, kes tasuta sõiduks mõeldud vahendeid sel otstarbel ei kasuta, ei ole kuidagi kaotajad. Need maakonnad, kes on otsustanud jätkata piletite kasutamist, saavad dotatsiooni senises mahus, kuid võivad tasuta sõiduks mõeldud vahenditest taotleda lisaraha maanteetranspordi korraldamise täiendavate kulutuste katmiseks, olgu selleks siis ühistranspordi taristuobjektide rajamine, uuendamine või haldamine või näiteks ühistranspordi alaste uuringute korraldamine. Raha jääb endiselt ühistransporti ja võib minna erinevateks uuendusteks.
Antud samm tagab, et tasuta sõiduks mõeldud vahendid jäävad endiselt ühistransporti ja piirkondadesse. Tuletan meelde, et kõiki maakondi ootab ees ka liinide tihendamine. Selle jaoks on eraldatud 3,3 miljonit eurot. Tegemist on suurema kasvuga, kui nii mõnigi piirkond viimase kümnendi jooksul näinud on. Liinivõrgu tihendamine, tasuta sõidu rakendamine ja uued ühistranspordikeskused, kellel on senisest enam võimekust kohapeal tagada ootustele vastavad sõidugraafikud, garanteerib, et ühistransport areneb kõikjal.
Kadri Simson,
majandus- ja taristuminister