Andre Hanimägi
Peaminister Jüri Ratas polnud veel Eesti pinnalt Kanadasse suundunud, kui meedias juba spekuleeriti paremvalitsuse sünni üle. Nimelt on ringlemas kuulujutt, et Reformierakonnal on opositsioonis olemisest küll saanud ning et koostöös muu hulgas IRL-i ehk tulevase Isamaaga, EKRE ja Vabaerakonnaga tuleks solidaarsemale ühiskonnale vesi peale tõmmata.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kinnitas koheselt Eesti Päevalehele antud kommentaaris, et vastavaid läbirääkimisi ega kohtumisi pole olnud ning et sel poleks isegi teoreetiliselt mingit mõtet, sest valitsus töötab teovõimeliselt. EKRE esimees Mart Helme tõdes, et on kuulda olnud jutte, kus EKRE mõnes võimalikus sügiskoalitsioonis sees ja mõnes väljas.
Reformid Reformierakonna asemel?
Peaminister Jüri Ratas vaatas ajakirjanduses toimuvale läbi huumoriprisma. „Stenbocki majas on humoorikas ütlus, et alati kui peaminister pikemale välisvisiidile läheb, tõstatub kodumaal mõni kiireloomuline küsimus. Sedapuhku näib, et „vandeseltslased“ olid kärsitud ning ei tihanud oodata, kuniks ma pärastlõunal Kanada-visiidile suundun. Aga pole viga, tegijal ikka juhtub,“ kirjutas ta oma sotsiaalmeedialehel.
Ta kinnitas, et õhkkond valitsuses on usalduslik ja töine ning et ühine eesmärk on jätkata vähemalt Riigikogu valimisteni, misjärel on otsustajateks kõrgeim võim ehk Eesti rahvas. Keskerakonna esimees tänas koalitsioonipartnereid ning koduerakonda, sest valitsus on teinud väga palju olulisi otsuseid ja algatusi, mida aastaid edasi lükati. „Tervishoiule lisaraha eraldamine, maksuvaba tulu tõstmine, pensionireformi käivitamine, kohaliku elu toetamine, õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgatõus, põllumajandustoetuste suurendamine ning väga palju muud,“ tõi peaminister välja.
Ka Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles, et praegune valitsus on Reformierakonnata saanud ellu viia mitmeid olulisi reforme, sh panustanud tugevalt ravijärjekordade vähendamisse, jätnud madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele kätte lisaraha, toetanud eestimaist toidutootmist ja panustanud varasemast rohkem julgeolekusse. Tema sõnul oleks ainus valitsusevahetusest võitja Reformierakond ja kaotajaks oleksid nii teised erakonnad kui ka ühiskond laiemalt.
„Et Reformierakonnale maaelu, madalam maksukoormus suuremale osale eestimaalastest või tervishoius pideva rahapuuduse lahendamine on vastukarva, on teada, kuid ma ei usu, et mõnel teisel erakonnal on tagurlik soov päris reformid Reformierakonna vastu asendada,“ leidis Karilaid.
Reformierakonna eluküsimus
Reformierakond seda kõike niipidi aga tõenäoliselt ei näe. Esiteks, kindlasti soovitakse raskelt üle elatavast opositsioonipõlvest priiks saada ja sisepingete leevendamiseks võiks ju omavahel töökohti jagama hakata. Oluline võit oleks valitsusevahetus kahtlemata ka üsna värskele Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele, kes jäi Brüsselisse, et tõmmata erakonna juhtimise hoobasid.
Intervjuus ERR-i ajakirjanikule Toomas Sildamile tõi Kallase kolleeg Europarlamendist Indrek Tarand välja, et Kallas ei usu vist isegi hästi, et ta on liider. „Ei ole näha, vähemalt mina seda kõrvalt ei näe, et tal oleks tohutu tahtmine juhtida erakonda,“ tõdes ta intervjuus.
Niisamuti pole Reformierakond üldiselt valmis pikalt opositsioonis olema. Ajakirjanik Andrus Karnau leidis Raadio 2 saates “Olukorrast riigis”, et kui Reformierakond jääb pärast Riigikogu valimisi opositsiooni, võib see partei lähemate aastate jooksul hoopiski ära laguneda. Kaassaatejuht Ahto Lobjakas sekundeeris, et laialijooksmisoht on suur, sest opositsioonis ei peaks Reformierakond lihtsalt vastu – pole võimu ega ressurssi, mida jagada.
Reformierakond ja EKRE lähenevad
Seda, et keegi Reformierakonna jaoks täna Stenbockis valitsevast õhkkonnast loobuks, on aga siiski raske ette kujutada. „Stenbockis on üle aastate viimaks üksteist austav õhkkond, kus laua taga istuvad võrdsed partnerid, võrdse häälte ja ministrite arvuga. On raske näha kellegi jaoks võitu, minnes tagasi Reformierakonna diktaadi alla,“ leidis Karilaid, kes tõi välja, et ka õiguskantsler Alar Karis on tunnustanud peaminister Jüri Ratase juhtimist ning valitsuse tööd laiemalt.
Ainus, mis kõlab Karilaiu sõnul valitsusevahetusest rääkides arusaadavalt, on Reformierakonna liit EKRE-ga, kelleta toimiva parempoolse valitsuse loomine oleks sisuliselt võimatu. „EKRE on Riigikogus käitunud kui Reformierakonna filiaal, mistõttu tundub liit, vaatamata suurtele sisulistele erinevustele Euroopa Liidu või kooselu küsimustes, tõenäoline. Valijal poleks sellisest valimiste eel kokku klopsitud valitsusest paraku midagi võita.“
Kesknädal