MART UMMELAS
Haldi Normet-Saarna (sündinud 10. juunil 1953) on Eesti ajakirjanik. Vaadates talle tänagi otsa, ei kahtlustaks hetkekski, et aastaarvud on õiged, kuid tema töid ja saavutusi kokku võttes veendud, et 40 aastat raadiotööd kinnitavad seda igati.
Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1977. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal. 1978. aastal asus tööle Eesti Raadio noorte- ja lastesaadete toimetusse. Praegu on ta Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio toimetaja ja saatejuht.
Haldi Normet-Saarna sulest on ilmunud kolm raamatut „Valitud sekeldusi „Viitemikserist”” (1994), lasteraamat „Kati ja teised” (2014) ning „Kohtumised legendidega” (2015). Tema abikaasa Ain Saarna on Tallinna linna avalike suhete direktor. Tema suguvõsa aga on Eesti kultuuri elav ajalugu Haldi vanemad olid kirjanik ja tõlkija Dagmar Normet ning helilooja Leo Normet; tema vend on teatripedagoog ja lavastaja Ingo Normet, kelle poeg näitlejatar Tiia Kriisaga on 10 aastat Eurovisiooni paati lootsinud Mart Normet.
Haldit on korduvalt tema töö eest tunnustatud 2002 Eesti Raadio aastapreemiaga, 2008 Tallinna Teadlaste Maja tänukirjaga Eesti Raadios kauni eesti keele eeskujuliku kasutamise eest, 2015 Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemiaga, 2016 Sihtasutuse „Meie inimesed” meediapreemiaga.
Enne kui minna tema tegevuse kajastuste juurde ajakirjanduses, toon paar isiklikku meenutust. Puutusin Haldiga kokku juba laste- ja noortesaadete toimetuses, kus tegin 1970. aastate lõpul abitööd kirjandussaadete toimetajana. Juba siis panin tähele tema sügavaid kirjandus- ja teatrialaseid teadmisi, mida ta on viljakalt rakendanud ka oma hilisemas raadiotöös. Taaskohtumise järel 1990. aastate teisel poolel, kui olin Eesti Raadio juhatuses, märkasin, millise pühendumusega tegi ta oma tööd ja kui diskreetne ning kena kolleeg ta oli. Kui paljud meediainimesed on väga enesekesksed, siis Haldi tagasihoidlikkus ja positiivne olemus, mis väljendus tema siiras olekus ja sõbralikes naeratustes, mõjusid kui värske tuulepuhang Vikerraadio tollases üsnagi pingelises õhkkonnas. Valitsus oli nimelt otsustanud Eesti Raadio surnuks näljutada ning juhatusel tuli koondada kümneid toimetajaid üksnes selleks, et allesjäänutele anda mingigi elamisvõimalus.
Haldi Normet-Saarna tuli värvikalt tagasi raadiokuulajate teadvusse 2000. aastate algul, kui asus Henrik Relvega tegema saatesarja „Kuula rändajat“. Paljud neist saadetest on tänagi ERR-i arhiivist järelkuulatavad. Tema särav hääl ja uudishimu maailmaasjade vastu on andnud korduvalt põhjust teistel ajakirjanikel teda intervjueerida. „Anne&Stiil“ veebruarinumbris 2007 on Kai Siidirätsep kirjutanud tema kohta artiklis „Haldi – väsimatu kaanekangutaja“ niimoodi „Siiral uudishimul on müstiliselt tugev liikumapanev vägi. Vikerraadio toimetaja Haldi Normet-Saarna (53) väsimatu hääl, särav silm ja neiulikult nõtke figuur näivad tärkavat just sellest allikast.“
Haldi ise kommenteerib: “Minus on miski vedru, mis ajab otsima seda va uut, mida mu hing nii väga igatseb. Mu töö ongi pidev vaheldus ja arenemine, muutumine ja otsimine.” Haldi võttis toona enda teha sarja vene kuulsustega Eldar Rjazanov, Maksim Nikulin, Jelena Gagarina jt. „Venemaal asju ajada on üksjagu energiat võttev tegevus, ometigi on suur huvi saadete vastu kõik ebameeldivused üles kaalunud. Ja pingutamine hoiab vägisi heas vormis,“ tõdes ta. Pole siis ime, et mõne aasta pärast jõudis lugejateni „Kohtumised legendidega”, kus ta võttis kokku saated, mis tehtud nende Vene suurustega. Sellega on Haldi Urmas Oti kõrval küllap ainuke eesti ajakirjanik, kes meie naaberrahva kultuurielu nii sügavalt on tundma õppinud.
Järgmiseks maamärgiks tema tegevuses, mis jätkub 2015. aastast tänaseni, oli saatesari “Ma elan siin“, kus ta on küsitlenud Eestis elavaid teiste rahvuste esindajaid. Algul pühendas ta palju tähelepanu meie hõimurahvastele, kuid nüüd on kutsunud saatekülalisteks ka paljude teiste rahvaste esindajaid, kes on valinud oma elukohaks Eestimaa. Alles 26. mail oli eetris saade Ecuadorist pärit Antonio Villacisega. Emadepäeva eel kohtus kolme emaga, kes kõik on omal ajal ja eri põhjustel Eestis uue kodu leidnud ungarlanna Edina Dufala Pärn, kasahhitar Aigul Utebekova ja ukrainlanna Kateryna Levkovska kasvatavad siin rõõmuga lapsi. Suur huvi meie kõrval elavate teisest rahvusest inimeste vastu on Haldile alati olnud südamelähedane teema.
Suvepuhkuse ajal pesitseb Haldi perega hubases Käsmus. Eelpool mainitud „Anne&Stiili“ toimetajale on ta öelnud Mulle tõesti meeldib privaatsus. Nii oma perega kui ka päris üksi olemine. See laeb patareisid kõige tõhusamalt.“ Sütitavat uudsust otsivad Haldi ja abikaasa Ain oma traditsioonilistel sügisreisidel. Kõige rohkem läheb talle korda pereliikmete arvamus. Näiteks abikaasa on hea lohutaja. Väga hindab ta Tartus politoloogiat õppiva poja Steni sõnu Ta on küll napisõnaline, aga kõige otsekohesem.“
Pane lõpetuseks ka see kirja, et eluterve enesekriitika teeb tuju heaks! Enesematerdamine ja -pisendamine hävitab, aga huumoriga endale omi komistamisi serveerides, neid märgates, hakkab lahendus tunneli otsas taas terendama, on ta kinnitanud eelnimetatud intervjuus.
Mart Ummelas