AIVAR JARNE
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (pildil), te olete viimastel kuudel osalenud mitmetel Keskerakonna korraldatavatel rahvakohtumistel. Millised on neil kohtumistel üles kerkinud olulisemad hariduselu puudutavad küsimused
Neid on mitmeid. Üks oluline küsimus on kuidas toetada laste individuaalset arengut, kuidas ära tunda iga lapse piire ja võimeid See on eriti oluline hariduslike erivajadustega õpilaste toetamise juures. Vajalik on tagada võimalused õppetöö korraldamiseks, lähtuvalt lapsest. Korduvalt on üles kerkinud arutelu õpperühmade laiemast kasutamisest õppetöös. Selles kontekstis on juttu ka kooli ja lastevanemate vahelisest koostööst, sest lapse toetamisel on siiski esmane roll lapsevanemal. Palju oleme rääkinud tasemetööde, eksamite ja erinevate kooliastmete lõpetamise üle. Viimasega tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium praegu põhjalikult. Samuti on olulised teemad laste huvitegevuse toetamine ning õppevara uuendamine.
Milliseid suuremaid muudatusi on haridusvaldkonnas ja õppekavades oodata?
Põhilist strateegilist suunda – õpikäsitus, mis lähtub eelkõige õppijast, tema suutlikkusest – pole kavas muuta. Oluline on osata uusi teadmisi igapäevaelus kasutada. Nii saavad ka faktiteadmised osaks probleemilahendusest ja meeskonnatööst. Sealjuures on asjakohane kasutada õpilase arengut, individuaalsust ja erivajadusi toetavaid interaktiivseid õppekeskkondi. Vajame digitaalset õppevara, piisaval tasemel digioskusi, erinevate lahenduste eesmärgipärast ning tarka integreerimist õppesse. Olen igati nõus Sirbis (01.06.) avaldatud Liisa Mureli artikliga uuenevast haridusideoloogiast „Mõtlema kutsuv kool“. Tõepoolest on vaja tegelikku dialoogi, austust õpetaja ja teadmiste vastu. See ei tähenda mitte ainult tavalist viisakust, vaid ka austust iseenda tuleviku vastu. Suurim muutus saab toimuda õppijates enestes. Õpime pingutama hea tulemuse nimel. Õnneks on meil koolis piisavalt palju autoriteetseid ja väärikaid õpetajaid.
Millised muudatused on ees ootamas koolivõrku?
Jätkame riigigümnaasiumide loomist igasse maakonda, mis tagab kvaliteetse keskhariduse kättesaadavuse. Sel sügisel algab õppetöö 15 riigigümnaasiumis.
Põhikoolid peavad olema kodulähedased ja kodused. Koolivõrgu planeerimisel on tähtis arvestada erinevaid aspekte. Muu hulgas kaalume ka varianti vajadusel tellida pärast riigigümnaasiumide võrgu ülesehitamist üldkeskhariduse jaoks õppekohti munitsipaalkoolide pidajatelt.
Kuidas on seis kutsehariduses, mis tundus aastaid olevat justkui tagaplaanil Kas noorte huvi kutsehariduse omandamiseks on paranemas või halvenemas ning mida peaks riik omalt poolt tegema
Eestile on vaja oskustega töötajaid; suurt osa neist oskustest saab omandada eelkõige kutseõppes. Kutseharidus on muutunud noorte seas järjest populaarsemaks ja enim asutakse õppima tehnika, tootmise ja ehitusega seotud erialasid. Kutseõppes on oluline lisaks teoreetilistele teadmistele omandada ka kutsetööks vajalikud käelised oskused ja vilumused. Meistriks saadakse läbi harjutamise. Selleks et kutseharidus oleks veelgi enam hinnas, tuleb see töömaailmaga paremini siduda. Kutsun ka tööandjaid üles väärtustama ametioskustega töötajaid ja panustama kutsehariduse arendamisse.
Euroopa Liidu toel oleme suutnud töökohapõhise õppe õpilaste arvu viimastel aastatel järsult tõsta ja 2020. aastani soovime selle võimaluse tagada 8000 õpilasele ehk ligikaudu 1500 õpilasele aastas. Vähemoluline pole ka tööturuvajaduste parem sidumine kutseõppe tellimusega. Selleks on välja arendatud OSKA programm.
Heameel on selle üle, et kutsekoolide õpilaste seas läbi viidud rahuloluküsitluste tulemused näitavad, et kutsekoolide õppijate rahulolu õpingutega on väga kõrge ligi 70 protsenti õppuritest hindab oma koolirõõmu suureks. Sedavõrd positiivsed tulemused kinnitavad, et kutsekoolides tehtud uuendused ning investeeringud õppekeskkonda on õppijate poolt hästi vastu võetud. Kutsekoolidest on saanud väga oluline koht ka täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks.
Milline on teie hinnang põhikooli lõpus tehtavatele riigieksamitele ning kas ja kuidas senist süsteemi muuta?
Olen saanud kinnitust õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtide käest, et põhikooli lõpueksamite korraldus praegusel kujul on oma aja ära elanud. Õpilane, kes soovib 9. klassi lõpetades gümnaasiumisse edasi õppima asuda, peab erinevate eksamite kadalipu läbima mitmel korral. Gümnaasiumid korraldavad sisseastumiskatseid enne riiklikke eksameid ning põhikoolilõpetajate jaoks on juba enamasti enne lõpueksameid selge, mis temast edasi saab. Praegusel kujul ei võimalda lõpueksamite sisu ja hindamise korraldus neid kasutada gümnaasiumide sisseastumiseksamiteks. Üheks võimaluseks võib kaaluda gümnaasiumi sisseastumistestide korraldamist.
Valitsus on teinud olulisi otsuseid muu emakeelega täiskasvanute jaoks eesti keele õppe võimaluste parandamisel. Millised on edasised mõtted ja plaanid?
Eesti keele õppe korraldusega täiskasvanutele tegelevad erinevad ministeeriumid. Meie prioriteediks on haridustöötajate ja avaliku sektori eesti keele oskuse parandamine. Tasuta eesti keele õppe võimalusi täiskasvanuile vahendab Integratsiooni ja Migratsiooni SA. Eesti keele iseseisvaks õppeks on loodud mitmeid internetipõhiseid õppevarasid. Näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi abil on valminud e-õppevara Keeleklikk, mis on eesti keele algtaseme e-õppe kursus.
Lisaks on jätkuvalt võimalus omandada eesti keele oskust erinevate keelefirmade tasulistel kursustel ja sooritatud keeletasemeeksami järgselt taotleda SA Innove’lt keeleõppekulude hüvitamist. Samuti pakutakse Euroopa Sotsiaalfondi toel kohalike omavalitsuste kaudu avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide keeleõpet ja lõimumist toetavaid tegevusi.
Kas kvalifitseeritud õpetajaid ja lasteaiaõpetajaid ikka jätkub?
Minu jaoks on õpetajaameti väärtustamine kõige tähtsamate tööülesannete pingerea tipus, ja rõõmustada võib mitmete tulemuste üle. Õpetajad ootavad koolilt sama, mida teistelt tööandjatelt karjäärivõimalusi, paindlikkust, head töökeskkonda, panusele vastavat palka. Viimasest alustades saan öelda, et riigieelarve strateegias on kokku lepitud õpetajate palgatõus. Õpetaja miinimumpalk kasvab järgmisest aastast üheksa protsenti ja jõuab vähemalt 1250 euroni; keskmine palk jõuab järgmistel aastatel prognoosi kohaselt 1500 euroni. Järgmise nelja aasta jooksul suunatakse õpetajate palkadeks ligi miljard eurot.
Teadupärast ei tööta õpetajad sugugi ainult üldhariduskoolides, vaid ka lasteaedades ja kutsekoolides. Panustame lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks 60 miljonit eurot aastas, mis aitab kohalikel omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel. Tänavu võtsime kasutusele ka kutseõppe uue rahastamismudeli, millega kaasnev rahastamise kasv annab kutsekoolidele stabiilsuse ja kindluse ning aitab senisest paremini tagada ka õpetajate ja tugispetsialistide tööd.
Tugispetsialistide kui äärmiselt vajalike töötajate olemasolu on muu hulgas ka õpetajatele suureks abiks. Nende vääriline tasustamine on samuti oluline, mistõttu toetame alates sellest aastast omavalitsusi just selle tarbeks täiendavalt 6 miljoni euroga.
Lisaks laiendasime tänavu alustavatele õpetajatele mõeldud enam kui kaheteist tuhande euro suurust lähtetoetuse saajate ringi ka tugispetsialistidele. Erinevalt varasemast saavad seda nüüd ka suurlinnade Tallinna ja Tartu õpetajad ja tugispetsialistid.
Eesti õpetajad on tõelised tipud, kes on meie hariduse viinud maailma parimate sekka. Riiklikul tasemel tunnustame silmapaistvaid haridustöötajaid oktoobrikuisel õpetajate galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Suure muudatusena pärjatakse tänavused laureaadid riiklike hariduspreemiatega; esmakordselt on lisandunud ka elutööpreemia.
Kui rahul olete haridusvaldkonna rahastamisega?
Riik panustab aastail 2019–2022 Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse umbes 4,3 miljardit eurot ja esmakordselt kasvab valdkonna eelarve suuremaks kui miljard eurot aastas. Mul on heameel, et riigi eelarvestrateegias on leitud täiendavad vahendid mitmetele haridusvaldkonna tegevustele jätkub õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgatõus, suureneb teadusvaldkonna rahastus, panustatakse eesti keele programmidesse ja palju muud. Iga haridusse suunatud euro toob mitmekordselt tagasi, ning võin öelda, et olen haridusvaldkonna rahastamisega rahul.
Koolilastel algavad suvevaheajad. Kas minister saab ka suvevaheaega nautida?
Teguderohke kooliaasta on seljataga, kuid ministrina jätkub mul töökohustusi ka suvel. Suve nautimiseks veedan aega oma perega maakodus värskes õhus. Püüame külastada suvelavastusi ja sõpradel külas käia. Soovin kõikidele õpilastele ja õpetajatele kosutavat suvepuhkust! Loodan, et me kõik leiame suvel huvitavaid mõtteid, mida uuel kooliaastal rakendada.
Küsis Aivar Jarne