GRETE ŠILLIS
1. juunil tähistasime üle kogu Eesti lastekaitsepäeva. Nagu kohane, pööratakse sel puhul tähelepanu eelkõige laste heaolule ja õigustele. Kuid kas noorte õigustest ei peaks rohkem rääkima?
Olen viimasel ajal jõudnud veendumusele, et üks valdkondadest, millele peab noortele koolis kindlasti rohkem tähelepanu pöörama, on tööõigus. Suurem osa inimesi on ju vähemalt kordki elus sõlminud töölepingu; sellealased teadmised ei jookse kellelgi mööda külgi maha.
Kevadel oli mul kahe Nõmme gümnaasiumidirektoriga juttu tööl käivatest noortest. Sellest kasvas välja plaan: miks mitte tutvustada noortele lähemalt tööõigust? Juristina on mul selleks vajalikud teadmised ju olemas.
Loenguid ette valmistades arvasin esialgu, et räägin noortele millestki, mis neid alles ees ootab, kuid tegelikkuses on enamik gümnasiste juba töötamisega kokku puutunud. Kui veel 10–15 aastat tagasi polnud see väga levinud, siis praegu on pigem reegel kui erand, et osa gümnaasiuminoori käib hariduse omandamise kõrvalt ka tööl.
Tänapäeval on alaealisena töötamine seadusega täpselt reguleeritud – alates sellest, mitu tundi päevas võib alaealine töötada, ja lõpetades sellega, milliseid töid on kindlas vanuses lubatud teha. Loenguid andes sai paraku üsna kiiresti selgeks, et tööl küll käiakse, kuid ega ülemäära palju seaduses nõutu kohta ei teata. Seda tunnistasid noored ka ise.
Oluline on kaitsta töötamisega esimest korda kokku puutuvaid noori negatiivsete kogemuste eest. Teenitav palk on kindlasti oluline, kuid veelgi olulisem on positiivsete kogemuste ja tööharjumuste saamine.
Miks on hea oma õigusi teada? Töökasvatus on iseenesest vajalik, kuid ei tohi unustada, et õppimine on lapse ja noore jaoks niigi juba töö. Ka sel juhul, kui kohustuslik põhiharidus on omandatud ning õpinguid jätkatakse gümnaasiumis või kutsekoolis. Vabatahtlikult on endale võetud kohustus õppida, et tulevikus tööturul paremini läbi lüüa. Pole mõeldav, et lisaks pikale koolipäevale veel täies mahus palgatööpäev otsa tuleks. Möönan, et kindlasti on neidki, keda õppimise kõrvalt tööl käima sunnib majanduslik olukord.
Teine aspekt on tööturul kogenematute alaealiste kaitsmine. Oma õigusi tundes on väiksem võimalus petta saada. Kahjuks kuuleb üsna sageli, kuidas noori on mõne pahatahtliku tööandja poolt ära kasutatud, kuidas noored on jäänud töötasust ilma või ei vasta nende töökoormus normidele. Alles mõned nädalad tagasi ilmus Eesti Päevalehes artikkel alaealisest jäätisemüüjast, kes ei tohtinud vahepeal puhkepausigi teha.
Oluline on kaitsta töötamisega esimest korda kokku puutuvaid noori negatiivsete kogemuste eest. Teenitav palk on kindlasti oluline, kuid veelgi olulisem on positiivsete kogemuste ja tööharjumuste saamine.
Grete Šillis
Tallinna Nõmme linnaosa vanem