Märt Sults: Valgamaalased tahavad kodukohas sünnitada!
Juuli alguses tabas Valga elanikke valus kaotus. Valga haigla sünnitusosakonnast sõitis üle bürokraatlik tabelarvutus ning osakond oli sunnitud uksed sulgema. Seda hoolimata kohaliku kogukonna üksmeelsest vastuseisust ning sünnitusosakonna sulgemise vastu kogutud paarist tuhandest allkirjast.
Ajalehed on elektrit täis
Piisas Eesti Energia juhil eelmisel nädalal vaid mokaotsast poetada elektrienergia võimalikust hinnatõusust kui õhk läks elektrit täis. Meedia pani sellele veel ampreid juurde ning tulemuseks on see, et praegune valitsus olevat selles kõiges süüdi, võttes lisaks matti Venemaa propagandameistritelt.
Jaanus Riibe: Tulevikus on teenustega eakate külad ja linnakud
„Vanadekodu ei ole alati parim lahendus. Pigem tekitab ainuüksi mõte sellest paljudes õudu. Seda süvendavad veelgi hirmulood, mida meedia meelsasti kajastab. Pigem võiksime õppida teiste maade kogemusest. Hakkame rajama samasuguseid eakate külasid ja linnakuid nagu neid on juba tehtud mitmel pool Euroopas.“
Anto Raukas: Veel kord omandireformist ja sundüürnikest
19. detsembril 1990 võttis ülemnõukogu suure häälteenamusega vastu otsuse “Omandiõiguse järjepidevuse taastamisest”. See ei olnud paremäärmuslaste vandenõu. Tuletagem meelde, et omandireformi oluliste dokumentide vastuvõtmisel oli peaministriks Edgar Savisaar ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel.
Tiit Toomsalu: Uue IME ootuses
Märkimisväärne on IME neljast algatajast edukaima – Siim Kallase – hiljutine kurb tõdemus, et „Eesti vajab uut IME-t“. IME kui propagandistliku sümboli teatepulga on õppimisvõimelisena isalt üle võtnud värskelt Reformierakonna liidriks tõusnud Kaja Kallas. Euroopa Liidust tuleva rahavoo paratamatu kokkukuivamise perspektiivis kutsub ta üles „Uuele IME-le“ – seega uuele iseseisvale majanduslikule hakkamasaamisele – seekord Euroliidu majandusruumis.
Toomas Paur: Välispoliitikas pole pisiasju
Väga oluline on aga Eesti diplomaatide panustamine suhete arendamisele nii-öelda suurtes poliitilistes küsimustes ka majanduses, hariduses ja kultuuris. Õigupoolest ei saagi välispoliitikas olla pisiasju.
Nädala juubilar INGMAR BERGMAN 100
Filmikunst nagu kõik kunstid baseeruvad usul, uudishimul ja juurdleval vaimul. Bergmani mitmekülgne looming on tuntud laialdaselt üle terve maailma ning teda peetakse maailma filmiajaloo üheks kõige märkimisväärseimaks suurkujuks. Soojad suveööd ja soojenev meri uhub legendaarset Fårö saart, mis on üks osa suure kunstimeistri Ingmar Bergmani maailmast, kelle sünnist möödub 14. juulil sada aastat.
Lisaks palju muud olulist ja huvitavat!
NB! Kesknädala paberlehe materjalid ilmuvad Kesknädala uues portaalis nädala jooksul!