NATO riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimub 11. – 12. juulil Brüsselis Belgias. Üldjuhul kahe aasta tagant toimuvatel NATO tippkohtumistel antakse hinnang alliansi tegevusele alates eelmisest kohtumisest ja juhtnöörid edasiseks. Kohtumisel on kavas vastu võtta dokumendid, mille seas NATO tippkohtumise poliitiline deklaratsioon ja kommünikee.
Tippkohtumisel osalev peaminister Jüri Ratas kirjutas 9. juuli Postimehes, et Eesti ootab NATO tippkohtumiselt, et suurendatakse kõrges valmiduses olevate liitlasvägede hulka ja edendatakse suutlikkust liigutada lisavägesid Euroopas ning üle Atlandi ookeani.
„Taani juhtimisel moodustatakse siinsete vägede ja NATO lahingugruppide juhtimiseks diviisi peakorter, mis hakkab paiknema Lätis,“ märkis Ratas Postimehe arvamusloos. „Need otsused toetuvad varasematele, sealhulgas lahingugruppide loomine, ja aitavad NATO-l ning liitlasriikidel kiiremini tegutseda meie regiooni tabava kriisi korral, et tagada juba piirkonnas olevatele vägedele täiendav toetus,“ märkis ta.
Ratase kinnitusel on Eesti julgeolek praegu kindel ning ka Eesti suurima liitlase Ameerika Ühendriikide kohalolek Euroopas on selgelt tugevnenud, samuti on oluline Kanada vägede naasmine Euroopasse ja Lätti. „Tugev atlandiülene side ja suurem koostöö NATO ning Euroopa Liidu vahel suurendab meie kõigi julgeolekut,“ tõdes peaminister.
Eelmisel nädalal andis Ratas eelseisvast NATO tippkohtumisest ülevaate ka Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni istungil. On tähelepanuväärne, et liitlased suhtuvad oma kohustustesse tõsiselt ja töötavad kaitsekulutuste tõstmise nimel. Ootuste järgi hakkab enamik NATO liikmesriike maksma aastaks 2025 kaitsekulutustele 2% SKP-st.
Tippkohtumisel on muu hulgas tähelepanu all NATO kollektiivkaitse tugevdamine, NATO–Euroopa Liidu koostöö ja transatlantiliste suhete ühtsus, Makedoonia kutsumine liitumisläbirääkimistele ning toetusavaldused Gruusiale ja Ukrainale.
Kn