Eesti 200 ja venelased

Andrus Tamm, Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees

On selge, et iga erakonna nimi peaks midagi sümboliseerima. Näiteks Keskerakonna valijate oluline sihtgrup on keskklass ja selle tek­kimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk, siit ka nimi.

Venelastel on ütlus: „Как корабль назовешь, так он и поплывет …“ ehk ”mis nime sa laevale paned, nii see ka ujub…” Siinkohal ei hakka ma analüüsima kõikide erakondade nimesid, vaid pööran tähelepanu meie uuele poliitilisele liikumisele. Kuidas siis venekeelsed valijad näevad uueks erakonnaks kujundatavat liikumist “Eesti 200?” Mis neile selle nimega assotsieerub?

Nii imelik kui see ka pole, siis surmaga. Sellele pöörasid mu tähelepanu narvakad ja loomulikult venelased. Selgitan: Venemaal on selline mõiste nagu “Last 200,” vene keeles “Груз 200,” mis on tinglik koodnimetus, mida Venemaal kasutatakse võitluses langenute surnukehade tähistamiseks nende transportimisel kodumaale.

See termin võeti kasutusele NSV Liidu sõjalise konflikti ajal Afganistanis ja see tähistas laibavedu tsinkkirstus. Hukkunud sõdurid asetatakse hermeetilistesse kinnitinutatud tsinkkirstudesse, mis asetatakse puukirstu, mis omakorda asetatakse spetsiaalsesse puust transpordikasti. Selle üldkaal ei tohiks ületada lennutraspordil 200 kg ning laevadel ja maismaatraspordil 300 kg.

Morbiidne lugu, eks ole? Aga tihti ongi nii, et kui nime ei mõelda korralikult läbi või see on liiga pateetiline, siis selle effekt ei pruugi olla selline nagu seda oodati. Vähemalt Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Kristiina Kallase, kes on on üks selle liikumise eestvedajatest, väljaütlemised venekeelse hariduse vallas (“mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem!”) ei anna ka mingit lootust, et venekeelne valija nendest väga vaimustuks.