Peaminister Jüri Ratas lükkas tagasi riigikontrolör Janar Holmi kriitika, mille kohaselt ei ole siseministeerium esitanud idapiiri väljaehitamise kohta alternatiivseid lahendusi peale väljapakutud kava, mille hinnanguline maksumus on 320 miljonit eurot.
“Muidugi on kaalutud teisi alternatiive. Alternatiiv on see, mis on täna. See ei sobi meile, see ei ole kindel, see ei ole turvaline,” ütles Ratas valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil. Ratase sõnul on valitsus piiri väljaehitamist kaks korda kabinetis arutanud ning lisaks sellele veel ühel töönõupidamisel selle aasta veebruaris.
Holm kutsus teisipäeval oma kirjas siseminister Andres Anveltile üles tegema idapiiri väljaehitamise materjalidesse täiendused, mis avaks kavandatava idapiiri lahenduse valiku tagamaid ja põhjendusi ning esitaks ühe või teise probleemi lahendamise alternatiivid koos nende maksumuse ja efektiivsusega.
Ratase sõnul ei saa piiritaristu väljaehitamisel muuta “ambitsiooni taset”. “Mida me kindlasti ei muuda on see, et idapiir peab olema kindel, tugev moodne. See valitsus on seda ambitsiooni taset tõstnud, just läbi droonivõimekuse, mis 2015. aastal ei olnud veel laual,” rääkis peaminister pressikonverentsil.
Ratase sõnul on Eesti valinud Lätist, mis panustab suuremalt inimjõule piiri valvamisel, erineva tee. “Eesti on valinud kindlasti nutikama tee. Rohkem digitaalseid lahendusi. Ma arvan, et see ei ole valesti valitud tee, see on õigesti valitud tee,” rääkis valitsusjuht.
Ratas viitas ka praegu Lõuna-Euroopa riikides probleeme tekitavale rändesurvele, mis tema sõnul võib mingil hetkel pöörduda ka itta ja hakata mõjutama Eesti idapiiri ning siis poleks enam aega piiri välja ehitama hakata.
Peaminister rõhutas ka, et piiriehituse kavandatust märksa suuremaid kultusi ei ole otsustatud ning need tuleb fikseerida riigieelarve strateegias. “Kui küsimus on, kas 320 miljonit on otsustatud? Ei, sest me saame liikuda ainult selles tsüklis, mis on riigieelarve strateegias,” ütles Ratas. Tema sõnul praegu kehtivas RES-is otsustatud piiri väljaehitamise kulusid suurusjärgus 90,9 miljonit.
Valitsuskabinet arutas neljapäeval Eesti ja Venemaa piiri taristu ja tehnilise seire süsteemi täielikku väljaehitamist. Valitsuskabinetile esitatud materjalide kohaselt kulub kuni aastani 2026 investeeringuteks ja jooksvateks ülalpidamiskuludeks kokku hinnanguliselt 320 miljonit eurot.
BNS/Kesknädal
üsna selge, et kremlimeelne keskerakond EI TAHA tugevat riigipiiri ehitada sellepärast see Reformierakonna alagtatud projekt ka peatati.
3 päeva tagasi on libaja poolt kirjutatud eelmine kommentaar.