Uued muutused e-valimistel

Virgo Kruve

Riigi valimisteenistus korraldas 22. mail arutelu nutiseadmetes e-valimise teemal. 2. juuni Keskerakonna volikogul soovis Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas uut seisukohta e-valimiste teemal. Mõlemad on muutust ennustavad märgid. 13. juunil muudetigi valimiskorda seaduseelnõu nr 400 vastuvõtmisega.

Eesti parlamendis oli siiani kaks erakonda (KE, EKRE), kes selgelt nägid arvutis hääletamise probleeme. Pärast valitsusse saamist on Keskerakond lähenemas seniste valitsusparteide (REF, IRL, SDE) seisukohale, mis soosis e-valimist. 2. juuni volikogu kõnes ütles Jüri Ratas järgmist: „Keskerakond ei peaks e-hääletusele vastu seisma, vaid keskenduma positiivsele. Mõtlema, kuidas muuta see inimestele paremaks, turvalisemaks ja kahtlejatele usaldusväärsemaks. Teen ettepaneku järgmisel volikogu istungil võtta e-valimiste küsimuses vastu uus ning põhjalikult kaalutletud avaldus.“

Väljaütlemine tuleb siduda teise lubadusega: „Riigikogu valimistel rahuldab meid ainult kuldmedal ning võitma me neid valimisi läheme.“ Valimiste võitjale pole omane kritiseerida valimisvõidu toonud süsteemi. 8. juunil avaldas erakond pressiteate töörühma liikmete nimedega. Esimees on Erki Savisaar ja liikmed Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Mihhail Korb, Siret Kotka-Repinski, Tiit Terik ning Yana Toom. Nende seisukohta on oodata augusti lõpul.

13. juunil võeti Riigikogus vastu 400 SE, mille olid algatanud praeguse valitsuse fraktsioonid (KE, IRL, SDE). Suur muutus on järgmistel 2019 valimistel elektroonilised valijate nimekirjad (lubati 2011 Riigikogu komisjonis) ehk andmebaas pabersedeli saanute ja e-valijate kohta. Muutub eelhääletuse ja elektroonilise hääletuse aeg. Jaoskonnas paberil maakonnakeskuses esmaspäevast kolmapäevani kell 12-20, kõigis jaoskondades reedel ja laupäeval samal ajal. Arvutis saab e-valida esmaspäeval kell 9-st kuni laupäeval kell 20-ni ööpäevaringselt.

Ametnikud määravad suuna

Senine elektrooniline hääletus on käinud ametnike soovide järgi ning parlamendi komisjon koos saadikute enamusega on selle pärast heaks kiitnud. Minevikus oli kolm valimist, kus valimiste korraldus ennetas seadusloomet, sest valijarakendust ei olnud 2009.–2011. a. seadustes sätestatud. Viimastel valimistel lugesid ametnikud elektroonilisi hääli ka valimispäeva-järgselt, kuigi seadus räägib vaid valimispäeval lugemisest. Järelkontrolli võimalus on seadustamata.

22. mai seminari järel jäi meedias kõlama ametnike seisukoht, et nutiseadmes valimist järgmistel valimistel veel ei tule. Nutiseadmes valimist pooldas Henrik Roonemaa väitega, et arvutite müük kahaneb ja nutiseadmetel kasvab. Lele Aak TNS Emor-ist tõi välja, et internetti kasutab arvutis 74%, nutitelefonis 64% ja tahvelarvutis 22%. Tarvi Martens Riigi Valimisteenistusest rõhutas ohte: „Kasutaja arvuti on ahela nõrgim lüli.“ Hääle muutmata kujul serverisse jõudmise kontrollimiseks ongi arvutist erinev seade (nutitelefon). Toomas Lepik Tallinna Tehnikaülikoolist kirjutas slaidile lause: „Nutiseade ei ole korralikult kohapealt kontrollitav.“

Nutiseadmega valimise võimalust arutati 2015. aasta valimiste järel komisjoni istungil ja leiti, et hääletamine ja verifitseerimine peavad olema erinevates seadmetes. Alates 2017. a KOV valimistest kasutatav tarkvara osteti 300 000 euroga riigihankel, mis samuti ei näinud ette nutiseadmega valimist. Järgmistel, 2021. a KOV valimistel võib riigihankes nutiseadmega valimine juba sees olla.

Sõltumata seaduste muutmisest jäävad e-valimise põhimõttelised puudused alles. Hääletamisel väljaspool jaoskonda ei tuvastata tegelikult koode kasutavat inimest (häälte ostmine), arvutisüsteemis on koos valija isikuandmed ning hääl (salajasuse küsimus), arvutis saab anda vaid kehtiva hääle (valimisvabaduse piirang) ning arvutisüsteemis toimuv valimistulemuse kujunemine ei ole inimesele jälgitav (osaliselt salajane ja auditeerimata tarkvara).

Häkkimine hirmutab

Maailm liigub arvutiga hääletamisest eemale, sest levib hirm häkkimise pärast. Ameerika Ühendriikides jätkub uurimine, kas president Donald Trump võis 2016. a novembris valimisvõidu saada välisriigi sekkumisega valimistesse (Hillary Clintoni serverite info lekitamine). Prantsusmaal jäeti mullu ära plaan lubada presidenti hääletada interneti vahendusel välisriigis viibijatel. Venemaa presidendi valimistel 18. märtsil 2018 ei näidatud 43 271 jaoskonnas oleva videokaamera pilti välisriigi arvutivõrgu IP-aadressile.

Eesti järgmised valimised on 3. märtsil 2019 Riigikogusse ja 26. mail Euroopa Parlamenti. Oleme maailmas viimane, kes jätkuvalt usub ja kasutab elektroonilist hääletamist internetis. Tõenäoliselt saab 2021. a valida nutiseadmega, sest praegune tarkvara aegub ja vajab uuendamist iga kolme valimise järel. Pabersedeliga valimisel on muutunud sedeli suurus (masinloetav alates 2013) ja telliti uued plastikust valimiskastid, kuid põhimõtted on samad kui 1992. aastal.