Andres Laiapea: Eesti erakondade omameedia areneb
Kohalikus laiatarbemeedias on erakondade uudisteportaalid kuulutatud lausa ohuks sõnavabadusele, kuid tegelikult täidavad sellised nišiväljaanded demokraatlikus ühiskonnas olulist rolli. Neid tuleb lihtsalt osata lugeda.
Selles, et erakondadel on oma meediaväljaanded, pole maailmas midagi ebatavalist. Tegemist on pigem reegli, mitte erandiga. Nõukogude ajal jõudsid Eestisse peamiselt kommunistlike ja sotsialistlike parteidega seotud ajalehed, nagu Avanti! ja L’Humanité, kuid tänapäeval on internet teinud lahti kogu maailma. Igaüks, kes vähegi viitsib, võib kergesti veenduda, et selliseid parteilisi häälekandjaid leidub loendamatu hulk.
Karl Lust: Kas liberalism on tee orjusse?
Parempoolsed ei varja, et jääme tulevikus vähemusrahvuseks omal maal. Ilma pensionita, ilma tasuta hariduse ja arstiabita. Siis kaovad ka demokraatia ja vabadus. Poliitika ilma filosoofiat tundmata on pime. Selgust võiks saada Vana-Kreeka pärandi ja klassikute tundmisest, sest mustrid korduvad.
Vaatamata tuhandetele detailidele on Keskerakonna poliitika olnud normaalne ja Reformierakonna oma äärmuslik. Kaugeltki kõik ei ole suhteline ja igal asjal on piir. Tallinna maraton ei ole jooksuhullus, gümnaasiumisse pääsemise lävend 3,75 giljotiin, isapuhkus pole rünnak Eesti kestmise vastu. Isaarmastus tekibki alles lapse eest hoolitsemisel. Mailis Reps peaks kontrollima oponentide matemaatilisi oskusi, sh piirväärtuse arvutamist.
PHARMACA ESTICA puudumisest ja psühhiaatrite ülekoormatud tööst
Eestis ja Soomes praktiseeriv üle 40-aastase staažiga psühhiaater Jaan Olari on arvamusel, et retseptiravimite väljakirjutamisel tuleb arstil, piltlikult öeldes, kobada pimeduses, sest Eestis puudub PHARMACA ESTICA nüüdisväljaanne. Arstide ja apteekrite ringkondades kutsutakse seda raamatut farmaatsiapiibliks. Internetist leidsin, et viimane PHARMACA ESTICA ilmus 2007–2008. Olgu see nii või teisiti, kuid meditsiinis, farmaatsias ja farmakoloogias muutub kõik ülikiiresti ning vastavad erialaväljaanded peavad pidevalt uuenema.
„Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist alustasin tööd Jõgeva rajooni haigla psühhiaatria ja narkoloogia kabineti juhatajana. Mõned aastad töötasin arstina erinevates hooldusasutustes. Üheksakümnendate aastate algusest praktiseerisin psühhiaatri ja psühhoterapeudina Soomes, kõige rohkem aastaid Helsingis. Pärast 65. sünnipäeva pöördusin tagasi oma armsasse sünnilinna – Eesti vaimupealinna Tartusse, kus võtsin vastu ettepaneku asuda erialasele tööle. Igapäevatöö ajendas mind oma tööandjalt, kolleegidelt ja ka proviisoritelt küsima: „Kus on PHARMACA ESTICA?“. Mind hämmastas, et sellise kogumiku tänapäevane väljaanne puudub,“ ütles Olari.
Ülisalajane 71780. Niisugust numbrit kandis 1960. aastal Eestist Ukrainasse, Dnepropetrovskisse üle viidud sõjaväeosa.
Kõigepealt saadeti sõdurid metsa ja ehitati 30–40 meetrit kõrge puittorn. Eks selliseid peaks vanem rahvas ka meil siin mäletama. See torn pandi püsti käsitsisaetud palkidest, oli midagi tahuka-taolist, mille tipus paiknes platvorm teodoliidi jaoks. Teodoliit ise oli salastatud. Tema sees oli mingi pöörlev uudismootor, mida „vaenlane” ei tohtinud näha, millest teada. Kotist välja võtta tohtis seda vaid ohvitseri valvsa pilgu all ja just enne torni ronimist.
Taavi Pukk: Haid ja raid ei tule Dirhamisse ehk loodusesõbrad võitsid
Eelmise aasta varakevadel, märtsi keskpaigas teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tavapäraselt ja lakooniliselt projektidest, mille on toetamiseks välja valinud. Kena pildimaterjali kaasabil anti teada, et 15 miljonit eurot jagatakse seitsme projekti vahel, millest saavad rahvusvahelise tähtsusega pereatraktsioonid.
Kõige suurejoonelisema sisuga projekt seitsmest väljavalitust lubas tuua Eestisse kogupere-külastuskeskuse, kus oleks muu hulgas ookeanikalade akvaarium. Rahvusvahelise tähtsuse asemel tõi see aga endaga kaasa hoopis hulganisti rahvusvahelist pahameelt ning peaaegu 15 000 protestiallkirja. Eelmisel nädalal teavitas EAS tavapäraselt ja lakooniliselt: projekt toetust ei saa, sest leiti puudujääke selle eelarves.
Toivo Tootsen: Suve moodi suvi
Oh, kui mitu aastat oleme sellist suve oodanud! Nüüd on ta käes, see suvi on juba tõesti suve moodi! On päikest ja sooja, on maasikaid ja muid marju, on supelsooja vett ja vahel värskenduseks ka vihmasagaraid. See on suvitaja suvi.
Paljudele põllumeestele kipub liig palju päikest ja põuda siiski juba tuska tegema. Heina- ja viljasaak jäävad kesiseks, aedu ei jõua ära kasta, kariloomad on loiud. Murelik põllumees ei paista aga maale tulvanud suvitajate seast väga välja. Arvan, et saja suvesooja nautiva suvitaja kohta tuleb kohapeal ehk ainult paar põllupidajat. Meie linnainimeste juured on enamasti maal ja vähemalt suvel tõmbab neid sinna tagasi.
Lauri Laats: Jalgpall ja diplomaatia
Äsja lõppenud jalgpalli-maailmameistrivõistlused haarasid kaasa tõepoolest kogu maailma, nagu nimigi ütleb. Kuu aega kestnud spordipidu suutis kõik muud teemad enda varju jätta ning täita lisaks teleriekraanidele ka ajalehtede esi- ja tagaküljed, rääkimata keskmisest osast. Jalgpall kestis edasi ka pärast võitja selgumist, sest justnimelt jalgpallidiplomaatia nimetuse sai endale USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumine 16. juulil Helsingis. Teame, et Trumpile meeldib mängida golfi ja Putin jääb tihti pildile kala püüdes, kuid mida on siis jalgpallil ühist diplomaatiaga, veel vähem nende kahe mehega?
Lisaks veel palju muud olulist ja huvitavat. Head lugemist!
Kohtu alla tuleb anda tegelased, kes õõnestavad meie riiki. Kesknädal tahab, et kommi kirjutaja annab enda andmed. Nii on hea silma peal hoida ja kui muutud tüütuks, koputatakse uksele. Vene ajal niisugused koputajad olid nahast mantlika ja säärikutega. Nüüd aga soliitsed, lahkete silmadega “härrad”.
Tegelikult kes teevad piliitikud kõik selleks, et rahva usaldus riigi vastu kaob. Meie aga maksame suuri töötasusi ja maksame kinni meie poolt valitute heaolu. Nagu näete,” soristavad head ja ilused” tihti Toompealt meile kraesse. Meie tahe ei loe. Võtame või sulimisega seotus Vabaduse sümboli. See aga on nii õrn, et pidevalt pletime raha selle remontideks. See torn pidi olema igavene, ilusate tuledega., massivsest klaasist plokkidest. Tuli välja aga, et tehtu seest tühi ja isegi suitsukonid paistsid seest. Aaviksoo eitas, et see ei ole võimalik. Kuumast sulamist valatud klotsid kõrvetasid kõik lisandid ära. Lõpuks siiski tunnistati, et nii see ei ole ja klaaside vahel on plastmassist praht koos kõikide mustustega. Vargus vaikiti maha. Rahva usalduse panid kõikuma poliitikud ja teevad seda siiani. Kogu maakera oli huvitatud Siim Kallase kuriteost ja ootasid tema vastutusele võtmist. Tema aga saadeti Brüsselisse kõrgele kohale. Nüüd on ta tagasi ja varsti võitleb presidendiks saamisel.
Varguseid palju ja tegu ei ole miljonitega ega ka sadade miljonitega. Need kuriteod, mis korraks tõusnud, on jäämäe veepealne tipp. Savisaarel oli tahtmine kuriteod paljastada ja tema kuulutati vargaks. Tegelikult on ta aus, meie rahvusest mees.
Kuhu on jõudnud Estonia õnnetus, sadama vargused, autorollad jne. Tihti on öeldud, et meie ei mõista kohut sellepärast, et puudub rahva avalik huvi jne.
Ka praegune valitsus rikub meie riigi mainet. Tartu külje alla taheti ehitada meile kahjulik tehas. Rahva sunnil pandi see kalevi alla. Tegelikult käivad ettevalmistused huviliste uueks rünnakuks. Rahvast sõidetakse üle. Nii on ka raudtee ehitusega. Keegi ei räägi selle ehituse tegelikust vajadusest. Teadlane Raukas kogemata teleris ütles välja, et seda mööda veame välja maaki. Kaevanused on plaanis avada praegustest asukohtadest kuni Maarduni. Valitsused petavad ja juba plaanid neid, kes vastu, kõrvaldada ja süüdistada Moskva käsilasteks. Tegelikult meie õigussüsteem, valitsejad jne on teinud kõik selleks, et rahval kaob usaldus valitsejate vastu.
Kaevanduste rajamiseks töö käib ja surve vastastele on suur.
Mina lootsin, et meie uuest vaba riik toob õnne. Seda ta tõigi ainult nendele, kes ei tooda vaid tootjate kulul elavad.
Tõnis Viilol on õigus. Tegelikult, kui hakata järele mõtlema, kuidas on meie riigil läinud, siis peab ütlema, et äärmiselt halvasti. Kui kuulutati välja taasiseseisvumine, olime kõik indu ja energiat täis, et nüüd lõpuks saame ise hakata oma asja ajama. Paari aasta pärast, kui Laar tuli võimule, sai selgeks, et algas maffia ajajärk, mis on iseloomulik alati riikidele, kus üks valitsemise formatsioon asendub teisega. Laar oli mees, keda valitses maffia s.t., et riiki hakati tühjaks varastama. Tehased ja vabrikud müüdi omale vaheltkasuga välismaalastele maha, kes päris kiiresti need pankrotti ajasid ja seadmed vanaraua pähe kasulikult maha müüsid. Valitsuses olid täpselt samad mehed, kes ka nõuka ajal, ainult, et uue jutuga. Kõige hullem on see, et keegi ei vastuta millegi eest. Vene aja vähemalt otsiti süüdlane, kes läks istuma. Varastatakse pankadest ja firmadest miljardeid, kedagi süüdi ei mõisteta. Korraldatakse ainult suuri poliitilisi protsesse, nagu Savisaare oma, sest need meeldivad USA ja Brittide saatkondadele. Ajakirjas Forbes juba kirjutab, et NATO ja USA on tüdinenud baltlaste foobiatega ja Baltimaade võtmine NATO-sse oli suur viga. Läänest me abi enam ei saa, Ida poole klähvime endiselt. Oleks viimane aeg poliitikat muuta targemaks ja hakata sisse seadma Venemaaga paremaid suhteid, muidu oleme varsti lõhkise küna juures.