PHARMACA ESTICA puudumisest ja psühhiaatrite ülekoormatud tööst

Jaan Lukas

Eestis ja Soomes praktiseeriv üle 40-aastase staažiga psühhiaater Jaan Olari on arvamusel, et retseptiravimite väljakirjutamisel tuleb arstil, piltlikult öeldes, kobada pimeduses, sest Eestis puudub PHARMACA ESTICA nüüdisväljaanne. Arstide ja apteekrite ringkondades kutsutakse seda raamatut farmaatsiapiibliks. Internetist leidsin, et viimane PHARMACA ESTICA ilmus 2007–2008. Olgu see nii või teisiti, kuid meditsiinis, farmaatsias ja farmakoloogias muutub kõik ülikiiresti ning vastavad erialaväljaanded peavad pidevalt uuenema.

„Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist alustasin tööd Jõgeva rajooni haigla psühhiaatria ja narkoloogia kabineti juhatajana. Mõned aastad töötasin arstina erinevates hooldusasutustes. Üheksakümnendate aastate algusest praktiseerisin psühhiaatri ja psühhoterapeudina Soomes, kõige rohkem aastaid Helsingis. Pärast 65. sünnipäeva pöördusin tagasi oma armsasse sünnilinna – Eesti vaimupealinna Tartusse, kus võtsin vastu ettepaneku asuda erialasele tööle. Igapäevatöö ajendas mind oma tööandjalt, kolleegidelt ja ka proviisoritelt küsima: „Kus on PHARMACA ESTICA?“. Mind hämmastas, et sellise kogumiku tänapäevane väljaanne puudub,“ ütles Olari.

Vaesus sunnib odavat ravimit ostma

„Mind paneb tõeliselt imestama ka see, et  Eestis täielikult puudub farmakoloogiline kontroll antidepressiivsete benzotiasepiinide, uinutite ja meeleoluravimite sissetoomise üle. Ilmselt Ravimiameti, Terviseameti ja Haigekassa soostumusel tuuakse Eestisse erinevatest riikidest, näiteks Hispaaniast, Sloveeniast, Lätist ja Leedust, kesknärvisüsteemiretseptorite kaudu inimaju mõjutavaid toimeaineid,“ ütles Olari.

Tema sõnul oleme Eestis olukorras, kus maailma kuulsamate ravimifirmade (Orion, GSM, Ratiopharm, Pfeizer jt) toodangu asemel müüakse patsiendile  koopiaravimeid. „On üks oht ja häda, et need kolmandate riikide ravimid oma koostiselt ei vasta absoluutselt ega ligilähedaseltki algupärastele ravimitele. Arvestades paljude Eestimaa inimeste majanduslikult rasket olukorda on nad sunnitud neid ravimeid ostma,“ märkis Olari.

„Tugevas konkurentsis  on paljud hästituntud ravimid, näiteks Prozac, kadunud litsentsiaja möödumise tõttu. Nüüd tormavad väikesed riigid fluaksetiini müüma, valetades, et see on sama tõhus kui algupärand. Kahjuks ei vasta see tõele, sest ravimimolekul on patenteeritud ja miljardid maksnud ravimi tootmine jätkub, samal ajal kui suur osa maailmast, sealhulgas ka minu sünnimaa Eesti, on üle ujutatud minule täiesti tundmatute koostistoimetega psühhofarmakonidega. Kahju, kui sellises olukorras kaotavad patsiendid usu ravimitesse ja arstitöösse. Üheks reaalseks väljapääsuks näen siin koostöös ja usalduslikus vahekorras patsiendiga leida talle sobivaim ravim empiirilisel ehk pimekatse-meetodil,“ arvas Olari.

Psühhiaatrid tööga üle koormatud

Aastal 2018 on Jaan Olari vastuvõtul Tartus viie kuuga käinud 700 patsienti peaaegu kõikidest Eestimaa paikadest. „Umbes sarnane olukord oli 1977–1986, kui töötasin Jõgeva rajooni keskhaigla psühhiaatrikabineti juhatajana ja nimistus oli üle 4200 inimese. Sageli pidin vestlema haigega, talle kirjutama retsepti ja ühtlasi rääkima mõne rajooni juhtivtöötajaga, sest psühhiaatrile helistati toona paljudest kõrgetest instantsidest. Patsiente oli päevas 18, 30 või 40 ringis. Nii oli väga raske säilitada arstitööks vajalikku vaimset ja füüsilist vormi, ehkki olin tegelnud tipptasemel spordiga mitmetel aladel,“ märkis Olari.

Tema sõnul Soome tervishoiualane seadusandlus keelab psühhiaatril vastu võtta üle 5–6 patsiendi päevas. Iga arstikabineti ukse kõrval põlevad kolme värvi tuled: punane – arsti juures on patsient, kollane – arst räägib telefoniga, valge – põhimõtteliselt võib nupule vajutada.

„Eestis, mis tahab olla kõrge arengutasemega riik, pole sinna jõutudki. Lootus paremuse poole minekuks siiski veel püsib. Paraku tuleb meelde ladinakeelne tarkus „Sic transit Gloria mundi“ (Nii möödub maailma (maine) kuulsus),“ ütles Olari lõpetuseks.

* Jaan Olari on psühholoog ja psühhoterapeut, mitmete Eesti, Soome, USA ja üleeuroopaliste psühhiaatreid ja narkolooge ühendavate organisatsioonide liige.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.