Inno Tähismaa
Seekordne sünnipäevalaps on poliitikas aktiivselt kaasa löönud ettevõtja Olari Taal, kel täitub 7. augustil 65 eluaastat.
Taali võib pidada Eesti oma Donald Trumpiks, sest pole teist nii palju poliitikat mõjutanud ettevõtjat. Kui Taalil poleks kaasasündinud terviseriket – ta nimelt kogeleb, oleks temast võinud vabalt saada Eesti valitsusjuht. Mõistust ja hakkamist ning isegi karismat on Taalil selleks märksa rohkem kui Donald Trumpil.
Vähesed võib-olla teavad, et Olari Taal on pärit Lõuna-Eestist: sündinud Valgas, keskkooli aga lõpetanud Võrumaal Varstus. Taali eestvõttel loodi paarkümmend aastat tagasi erakond Res Publica, mis ühines Isamaaliiduga ja on erakonna Isamaa kaudu elus tänini. Res Publica asutati ametlikult 2001. aastal, erakond tegi 2003. aastal Riigikogu valimistel hiilgava tulemuse ja erakonna esimehest Juhan Partsist sai peaminister. Täna spekuleeritakse, et Taali käsi on mängus uue erakonna, Eesti 200 loomise juures.
Ärimehele omaselt on Taalil hea nina tabada trendi. Sarnaselt paarikümne aasta taguse ajaga on ka praegu Eestis rahulolematuid, kes ihkavad muutusi. Muutusi oodatakse eelkõige maksunduses.
Taal pakkus välja, et Eestis tuleks hakata maksustama vara, s.t eelkõige kinnisvara. Ta tõi näite, et kui sul on Tallinnas korter, Haapsalus maja ja veel lastel majad, siis ei maksta nende pealt eriti midagi. Teiselt poolt ei maksa ka need, kes istuvad lihtsalt varahunniku otsas ega suuda sellega midagi ette võtta. Kinnisvara laguneb ja keegi teine seda kasutada ei saa. Sellises olukorras on paljud Eesti väikelinnad, kus annavad tooni räämas majad ning üldpilt on väga kole. Kinnisvara suurem maksustamine sunniks omanikke nende majadega midagi ette võtma. Taal pakub välja, et alustada võiks kinnisvarast, aga kunagi edaspidi võib jõuda pärandimaksuni ja muude varamaksudeni.
Taali jaoks on ideaalne süsteem selline, et üldse ei ole tulumaksu, vaid oleks käibemaks ja varandusemaks – õiglane ja lihtne koguda – ning loomulikult signaalmaksud, mis hoiatavad ebasoovitavate trendide eest, nagu ressursside raiskamine, luksus ja keskkonnakaitse.
Taali kohta võib öelda, et ta on sündinud kuldlusikas suus. Ta kuulub sellesse nn võitjate ehk EÜE põlvkonda, kes olid nõukogude aja lõpul asunud noorelt suuri riigifirmasid juhtima. Ta juhtis juba 25-aastaselt Tartu Elamuehituskombinaati, hilisema nimega Tartu Maja. See oli suur ettevõte, omamoodi ettevõtluse inkubaator, millest kasvasid välja nii Tartu Kommertspank kui ka Hansapank ning palju muid ettevõtteid. Kõik need olid omakorda Eesti ettevõtluse lipulaevad.
Taal on ise oma varasema karjääri kohta öelnud, et ta võis ju olla 25-aastaselt direktor, aga see ei tähendanud, et ta palju teenis. Sel ajal sai hea töömees direktorist rohkem palka.
Ilustamata võib öelda, et Taal oli üks iseseisva Eesti majanduse alusepanijaid ja tugisambaid. Samuti võib öelda, et ta pole kunagi harrastanud labast röövkapitalismi, iga hinna eest rikkaks saamist, vaid mõtestatud ja eetilist äriajamist. Pole teada, et ta oleks välismaal ettevõtteid asutanud ja oma raha offshore‘ide kaudu pööritanud.
Paljud pidasid hullumeelseks seda, et Taal äritegevuses teenitud raha eest Läänemaal sadu hektareid maad kokku ostis, et teha looduskaitseala. Linnukaitseala jaoks ostis ta maad lõpuks turuhinnast kümme korda kallimalt. Samas pole mees seda ise kusagil kõva häälega reklaaminud ega sellega eputanud, nagu teevad mõned ettevõtjad, kelle jaoks heategevus on samuti äriprojekt. Selles osas erineb Taal kindlasti Donald Trumpist. Missioonitunnet näitab seegi, et Taal on olnud Kaitseliidu toetaja ja vanematekogu esimees.
Isegi see, kui Taal Hoiupanga juhina panga aktsionäride selja taga pangale üle jõu käiva kohustuse võttis ja sellega panga põhja lasi, oli kantud soovist see pank ja aktsionäride vara päästa. Ent läks teisiti. Tuli kriis, mis hävitas ka suurema osa Taali varast. Mees on ise tunnistanud, et kaotas 90 protsenti sellest, mis tal oli. Nagu ikka, pole võimalik majanduskriisi ette näha. Taal, kes oli oma raha pannud pangandusse, võttes sellega suure riski, lõpuks kaotas. Hoiupank, millel oli potentsiaali saada Eesti suurimaks pangaks, liideti Hansapangaga. Lõppkokkuvõttes ei läinud paremini ka pealtnäha edukamatel kolleegidel, Hansapanga juhtidel Jüri Mõisal ja Hannes Tamjärvel: nad müüsid maha oma osaluse pangas. Mõis, kes praegu tegeleb vagunite ja tuulikutega on hiljem tunnistanud, et panga müük oli tema suurim viga.
Mõis tuli suurelt poliitikasse, aga erinevalt Taalist põles ruttu läbi. Taal on jäänud kulissidetaguseks niiditõmbajaks, aga uuesti ise aktiivselt poliitikasse minna ei taha. Ta on öelnud, et kunagi oli kommunistlikus parteis, siis Res Publicas, aga kolmandasse enam ei lähe.
Taal tunnistas Postimehele 2009. aastal, et poliitik on elukutse, mis talle ei sobi. „Selles töös pead suutma olla korraga kahel tasandil,” lisas ta. „Poliitik peab väga lihtsalt saama üle sellest, et mida tunnen, seda mõtlen, mida mõtlen, seda ütlen, ja mida ütlen, seda püüan ka teha. Ta ei pea üldse kahtlema, et nii ei pea olema.”
Selle 10 aasta taguse kirjeldusega tabas Taal üllatavalt hästi USA praegust presidenti Donald Trumpi, kes on uue aja poliitiku etalon. Tõenäoliselt tekib Trumpe maailmas juurde ja kindlasti muudavad nad ajaloo käiku. Kas see on hea või halb ja milleni see tulevikus viib, seda näitab aeg.
Tallinna Polütehnilise Instituudi (hilisema nimega Tallinna Tehnikaülikooli) ehitusinsenerina lõpetanud Olari Taal oli Tiit Vähi valitsuses ehitus- ja majandusminister (30. jaanuar –15. juuni 1992). Hiljem oli ta Mart Siimanni valitsuse siseminister (29. jaanuar 1998 – 25. märts 1999). Taal oli Riigikogu 10. koosseisu liige aastatel 2003–2007. Alates oktoobrist 2008 on ta AS Merko Ehitus nõukogu liige. 2018. aastal oli Taal Riigireformi SA üks asutajaid.
Aastatel 1993–1997 oli Taal Eesti Hoiupanga juhatuse esimees. Taal valiti aasta ärimeheks 1996. aastal. Aastatel 1999-2001 oli Taal AS-i Ösel Foods juhatuse esimees. Alates 2007. aastast on Taal investeerimisfirma Eggera OÜ juhatuse liige ja Läänemaa Silma looduskaitseala sihtasutuse juhatuse liige.
Kohtusin O.Taaliga esimest korda 70-ndate lõpus Olümpia Purjespordi Keskuse ehitusel, kus ta oli töödejuhataja. Tulin just lapsepuhkuselt ja minule, kui noorele insenerile tehti ülesandeks arvutada ja joonestada ellingute vundamendid. Kuna pidevalt arhitektid parandasid oma jooniseid ja üha mõtlesid välja parimaid lahendusi, siis vastavalt sellele muutusid ka vundamendid ja nende asukohad. Töö käis nii, et tegid joonised valmis ja kihutasid Piritale, kuna tähtajad kogu aeg kõrbesid. Vahest käis jooniste tegemine poole ööni ja siis kohe jälle Piritale Taali juurde. Taal oli tohutu energiaga ja kõva häälega mees. Töölised kartsid tema häält. Ehitusel oli väga palju Venemaalt tulnud noori, kes esimest korda nägid kellut ja kivi ning üldse ehitust. Taalil oli muidugi vene sõimu leksikon selge, mis kõlas üle ehitusplatsi. Tegelikult oli ta arusaaja ja tore mees ja rahvas rääkis, et tal olevat isegi luulekogu ilmunud.