Anneli Ott, Võrumaalt valitud Riigikogu liige (Keskerakond)
Värske uuringu järgi saab 36 protsendil Eesti elanikest palk enne järgmist palgapäeva otsa. Selles lauses pole pelgalt statistika, vaid paljude Eestimaa inimeste tegelikkus, kelle jaoks see paraku tähendab toidukordade ärajäämist, rääkimata lapse loobumist klassiekskursioonist, huviringist või teatrietendusest.
Aastate jooksul on meie majandus ja ühes sellega riigieelarve kasvanud. Linnapildiski pargivad järjest uhkemad autod järjepannu kerkivate suurte ostukeskuste parklatesse. Seetõttu on pilt Eestist paljude jaoks tugevasti moonutatud ning neile tundub, et meil läheb väga hästi. Paljude jaoks lähebki, kuid Eesti on jätkuvalt riik, kus on Euroopa suurimad sissetulekukäärid – 20 protsendi inimeste sissetulek on 6,2 korda suurem kui vaesemal 20 protsendil.
Vajalik muutus
2016. aasta novembris asus pärast 17 aastat Reformierakonna võimulolekut tööle Jüri Ratase juhitud valitsus, mille üheks prioriteediks on ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine. Parempoolsete võimu ajal ei olnud unustatud vaid põllumajandus, mistõttu sõitsid traktorid Toompeale, või tervishoiuvaldkond, kus arstid murekohtade meeldetuletamiseks streikisid. Unustatud olid ka madalamat palka teenivad inimesed.
Meenutan, et miinimumpalk oli 2016. aastal 430 eurot, millest maksuvaba oli 170 eurot. See tähendab, et 430 eurolt tuli tulumaksu riigile maksta 48,90 eurot ning kätte jäi vaid 365 eurot! Ettevõtja Indrek Neivelt ütles Keskerakonna korraldatud maksureformi-konverentsil tabavalt, et lubamatult maksustati tulu, millega pole lihtsalt võimalik ära elada, ning olukord oli võrreldav orjapidamisega.
Keskerakonna juhitud valitsus tõstis maksureformi abil tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni. Võttes arvesse seniseid tõuse, oleks Reformierakonna valitsedes jõutud selle tasemeni alles aastaks 2049. 15 rikkama riigi hulka pidime aga jõudma ju hoopis varem… Maksuvaba tulu asemel eelistati vähendada hoopis tulumaksu, mille puhul võitis eelkõige see, kellel palk suurem.
Tulumaksuvaba miinimumi tõus tänavusest aastast tõi 80% Eesti inimestele lisatulu kuni 64 eurot kuus. Maksureformist võitsid kõik need tööealised, kelle sissetulek on kuni 1776 eurot, ning töötavad pensionärid, kelle sissetulek ei ületa 1336 eurot. Arvestades, et mediaanpalk on Võrumaal 700 eurot ja keskmine pension riigis 387 eurot, on maksureform toonud kahtlemata olulist lisa inimeste sissetulekutesse.
Avalikkuses on püütud jätta vastupidist muljet. Olen nõus, et maksureform oleks võinud olla vähem keerukas, kuid koalitsioonivalitsuses oli see kahtlemata samm õiges suunas, ning siit saab liikuda edasi, muutes süsteemi lihtsamaks ja õiglasemaks. Keskerakond on jätkuvalt seda meelt, et Eestile on vaja astmelist tulumaksu, mis on arenenud riikides valdavalt kasutusel.
Pension vajab tõstmist
Otsuseid, mis on parandanud Eesti inimeste heaolu, on olnud teisigi. Tasuta ühistransport võib mõnedele näida ebavajalikuna, kuid neile, kes kasutavad bussi näiteks töölesõiduks, on see märkimisväärne kokkuhoid. Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets on tõdenud, et mõnikord ei soovita tööd vastu just seetõttu, et suur osa palgast kuluks bussipiletite peale.
Näoga ollakse nendegi suunas, kes on suurimas vaesusriskis: üksikvanemad, paljulapselised pered, eakad. Valitsus on teinud mitmeid samme, et elatisrahavõlglastel elu kibedamaks muuta ning laps vanema hoolimatuse tõttu võimalikult vähem kannatama peaks. Samuti on tõstetud lapsetoetusi – kolme ja enama lapsega perede toetus on tõstetud 300 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega perede toetus 400 eurole kuus.
Eakad said eelmisel aastal esmakordselt üksielava pensionäri toetust, pensionilisa annavad ka lapsed ning suurendati hambaravihüvitist ja ravimitoetust. Selleaastane pensionitõus oli indekseerimise tulemusel viimase 10 aasta suurim. Keskerakonna hinnangul sellest siiski ei piisa, et väärikalt meeles pidada neid, kes on oma töö ja laste kasvatamisega toonud meid tänasesse päeva.
Selleks, et pensionärid suhtelisest vaesusest välja tuua, läheb vaja ligikaudu 20-protsendist erakorralist pensionitõusu. Meie eesmärk on, et aastaks 2020 oleks pension praegusega võrreldes vähemalt 100 euro võrra suurem. See saab olema Keskerakonna põhiline lubadus valimisteks. Kuigi Eesti panustab võrreldes teiste Euroopa riikidega pensionisüsteemisse ilmselgelt liiga vähe, oleme siiani ainukesed, kelle jaoks on pensionitõus prioriteet.
Seetõttu kogumegi üle Eesti inimestelt allkirju, et näidata teistelegi erakondadele – pensionitõus on vajalik ning meie inimesed ootavad seda. Keskerakond on aastatel 2005–2007 pensione erakorraliselt tõstnud. Selleta oleksid pensionid täna lausa 100 euro võrra väiksemad.
Teie toetusel teeme seda uuesti, et tunduvalt parandada eakate inimeste elujärge!