Miks alandame eesti keelt?

Aleksandrovka külas olev kool, kus on alles eesti keele klass, Krimm. Foto: LIIS TREIMANN/SCANPIX

Peep Leppik, õpetaja

Pärast jaanipäeva istus Emakeele Seltsi rahvas Tartu ülikooli peahoone J. V. Veski auditooriumis ja arutas taas meie kauni emakeele asju…

Võib mõista, et Tallinna sadama kandis või Narvas soovitakse infot välja panna võõrkeeltes, aga et keset Eestit leidub kauplusi, kus kogu info võõrkeeles (!), on küll mõistusevastane. Oleme praegu oma iseseisvas Eestis ise emakeele kõige suuremad VAENLASED! – nii leitigi…

Emakeelepäeval märtsis kurtis ajakirjanik, et ta ei saanud Tallinnas kuues (!) kohas asju ajada eesti keeles. Mõtlesin – mis kuradi asi see on? Olen Tallinnas omal ajal õppides ja hilisematelgi aegadel (isegi Narva-Jõesuus) suhelnud vaid eesti keeles.

Sel aastal kõnetas mind TTÜ juures inimene siiski inglise keeles. Mina vastu: mida te soovite, rääkige eesti keeles! Kõnetaja ehmus ja pöördus kõrvale, mis mind ajas naerma – lõpuks ta kohtus ühe põliseestlasega…!

Mõne aasta eest kõnetasid mind vanalinnas välismaalased, kes otsisid üht kohta. Et mul oli aega ja et otsitav koht polnud kaugel, siis tõmbasin käega (maailma vanim keel!) ning kutsusin: tulge-tulge!… Nad järgnesidki mulle. Näete! (ikka eesti keeles) – osutasin soovitud kohale. Kus kukkusid tänama! Palun! Võtke heaks!– viipasin (eesti keeles) naerdes.

Meil on Soomes paar õpetajate peret, kellega aastate jooksul on palju puhutud-suheldud – meie vaid eesti keeles ja nemad soome keeles (on igaühe mure, kuis jutust aru saada). Hõimurahvastele ülidemokraatlik viis! Hakkab üsna kurb, kui kuulen eestlasi ja soomlasi omavahel mõnes võõrkeeles rääkimas…

Sel suvel astusin Koivalinnas (Gaujiena) sisse ka 1919. a. Läti konservatooriumi rajanud (ja selle rektoriks saanud) Jāzeps Vītolsi kahekordsesse suvemajja. Tervitanud sealset töötajat, jätkasin läti keeles – olen eestlane. Edasi vene keeles – ka nii suhelda saab – ja mis maksab pilet? Mõelnud, lausus vanahärra: täna on pilet bezmaksas (tasuta)…

Inimeste suhtlus just võõrkeeles vajab alati delikaatsust. Riik peaks kehtestama vaid lihtsad avaliku suhtlemise keelereeglid. Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles ka Tartu-koosolekul, et põhiseaduse mõttest peaks ju piisama… Allakirjutanu võtaks aga eesti keele nn strateegia kokku ühte lausesse: Igaühel on õigus Eesti avalikus suhtlemises kõik oma asjad (õppimisel doktoritööni) ajada eesti keeles!

Kõik muu peaks olema isereguleeruv – kokkulepete küsimus. On näiteks absurdne kirjutada ette isegi teaduskirjanduse või teadustöö keelt… Kuna mõnes ülikoolis sellised „nõuded“ olevat, siis ütlevad tuttavad professorid – küll nelja silma all! –, et teadustööde tase on Eestis langenud. Tunnistagem – uut „leitakse“ üsna harva ja uurija leiab siis ise alati võimaluse seda maailmale tutvustada. Tähtsaim on siiski teadustöö tase (rikka semantikaga), mitte aga tegija isiklik kuulsus…

7 kommentaari
  1. Teadustööde 2 aastat ago
    Reply

    keele põhjamisega nõus. Kuid osaliselt. Olen tutvunud teadustöödega keemias, füüsikas ja meditsiinis – ega eesti keelega hakkama saa kuidagi. Meil pole vasteid ja keele ülesehituse omapära tõttu on ka lühikesi vasteid raske moodustada tehislikult. On küll võimalik luua 1-2-silbiseid lausa lambist, kuid siis peaksime minema inglissi ja jänkissi teed – andma igale lühikesele sõnale loetelu mitmekümnest vastest.
    Kuid kui keelelistes kirjutistes paisatakse lugeja ette adjektiiv, süntaks, akusatiiv, ablatiiv, klusiil, koopula kne, siis lööb küll pähe hüüe “kus on kaigas?”
    Nii et oleme olukorras, kus surimad keelereostajad on meie keelemehed. Sest siis tundub kirjutis teaduslikum ja uhkem.

  2. Rahaloome 2 aastat ago
    Reply

    Miks kustutate kommentaare ?

    • Kesknadal 2 aastat ago

      Teie kommentaarid on reklaamrämpspost ja lähevad automaatselt spämmi hulka.

    • Paukgaasi aparaat 2 aastat ago

      Teie artiklid on reklaamrämpspost ja lähevad automaatselt spämmi hulka.

  3. tõlk 2 aastat ago
    Reply

    Selge on ,et teadustööd tuleb kirjutada ja levitada inglise keeles. Paraku on see tõde. Ja sellega tuleb leppida.
    Keegi ei takista neid kohustamast tõlkima eesti keelde ja levitamast kohalikult kohalikus keeles.
    Ei takista, peale noorte endi suhtumise.
    Ega vägisi ei saa keelt elus hoida. Mõnda aega saab.

    • Eesti 2 aastat ago

      keeles PEAB, võõrkeeles VÕIB teadustöid kirjutada. Selline peaks meil olema kord. Kui keegi on huvitatud, et tema jura ka mujale jõuab, siis tõlkigu oma töö ümber ja saagu rikkaks. Ahneid meil on küllaga. uid on ta puhtalt teadusest huvitatuid, keda huvitab tulemus ise. Kui see on mõjuv ning seda hakatakse levitama, siis tunnevad juba välisteadlased huvi ning tõlgivad ja ostavad tulemuse ära. Ega siis tööstusspioonidki iga sitta otsi ega osta, ikka sellist, mida saab kasutada. NSVL, Venemaa, Hiina, Jaapan, Hiina vabariik, Hanguk, USA ju pidevalt nuhivad teiste järgi, et midagi oma tööstuses kasutada. Uugametsa Kolla võib küll uue kandiliste ratastega jalgratta leiutada, kuid keda see huvitab? Aga sandi jaoks nuputati trepil liikumiseks küll pöörlevate kolmikratastega ratastool, Edgarile sobiks see suurepäraselt.

  4. Toon 2 aastat ago
    Reply

    mõned näited viimasest ajast, mis meelde jäänud. Kasutan häälduslikku kirjaviisi nagu kuulsin.
    uvitav projeksjoon – uvitav esitus (h- eestlane nagunii ei häälda)
    temperatuuride maksimum – kuumim ilm
    volatiilne – voolav
    liigub aeg luubis – liigub aeglaselt
    pole kombetentsi – ei oska
    vragment – killuke/osa
    relaks – puhkus
    supstants – aine
    pättöl – lahing/võistlus
    sümptom – tunnus
    rann – sõit/jooks
    vunksjonaalne lugemisoskus – võime loetust aru saada
    imperatiiv – nõue
    vokusseerib – koondab
    suurem tihverents – suurem erinevus
    samit – tippkohtumine
    tekitas vuroori – äratas tähelepanu
    utreerib – liialdab
    toimuvad konsuldatsjoonid – peetakse nõu
    sektoraalselt klastri kaudu – ositi
    tõus väikese protsendiga – väike tõus (see oli tee kohta)
    selles lokatsjoonis – selles kohas
    initsjeerib – alustab

Vasta Toon-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.