Lembe Hendla
Euroopa Komisjon otsustas mitmete sooviavalduste järel Euroopa Parlamendilt ja teatud liikmesriikidelt uurida kodanike arvamust praeguse Euroopa Liidu suveajakorralduse kohta ja hinnata, kas seda tuleks muuta.
Meil kõigil on võimalik täita ankeet, mis on internetis üleval kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/2018-summertime-arrangements?surveylanguage=ET
Küsitluse juures rõhutatakse, et ühine aeg on siseturu toimimise seisukohalt väga tähtis. Küsitakse arvamust suveajast loobumise ja selle põhjuste kohta ning ka selle kohta, kumma aja juurde tuleks jääda. Lõpus on ka võimalus vabalt oma arvamust avaldada. Küsitlusele saab vastata kuni 16. augustini.
Eeskujuks võib võtta naabermaa Venemaa, kes kellakeeramise juba 2011. aastal lõpetas. Eelmisel nädalal tuli neil ka määrus kõikides regioonides kasutada transpordigraafikutes vööndiaega, sest Moskva aeg nõudis ümberarvestamisi.
Kellakeeramine olevat süüdi unetuses ja depressioonis ning toimivat isegi liiklusõnnetuste põhjustajana. Inimesele teed asja selgeks sõnaga, aga põllumeestel oma loomakarjaga on juba raskem. Tund aega sööki ja lüpsi edasi-tagasi kruttida pole lihtne. Seda tehakse jupiti kuni täistunnini. Lihtsam on arvutit „taltsutada”. Seal on võimalus keelata kellakeeramine ja jääda sinna aega, mis Euroopa Liit lõpuks otsustab.
Praegu oleme suveajas, mis on nihutatud kellaaeg. Talveaega oktoobri viimasel pühapäeval tagasi minnes läheme oma vööndiaega. Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga.
Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata.
Suveaja idee pakkus välja Benjamin Franklin 1784. aastal. Ta soovitas nõnda küünlaid säästa. Tänaseks on küünlad hoopis teise tähendusega, rohkem disainielemendid.
Ühena esimestest soovis Hispaania parlament muuta ajavööndit, et majandust turgutada ja tööviljakust suurendada. Seega tuleks jätkata Greenwichi meridiaani ajas elamist nagu näiteks Inglismaa. Hispaania puhul oli ajavööndi vahetamise põhjuseks see, et diktaator Franco nihutas oma riigi Saksamaa järgi Kesk-Euroopa aega. See aga pole poliitikute sõnul elanike tervisele ja töövõimekusele kasulik, kuna nad magavad vähem kui oleks tarvilik.
Omapärase vööndiajaga on ka Ahvenamaa piirkonnas asuv Märketi saar, asustamata 0,03 km2 suurune maatükk, millest pool kuulub Soomele, teine osa aga Rootsile. Ajavöönd aga ei kulge päris keskelt, kuna soomlased olid juba oma majaka ehitamise selleks ajaks lõpetanud, kui nad said aru, et see asub tegelikult Rootsi poolel.
Iraan on aga üks vähestest riikidest, mille aeg ei erine Lääne-Euroopa ajast täistundide, vaid hoopis 3,5 tunni võrra. See on loogiline, kuna maa asub peaaegu täpselt +3 ja +4 vööndiaja vahel, kuid sellega kaasneb ka see, et Iraaniga ei jaga sama aega ükski teine riik.
Viimati võttis n-ö ajareisi ette Havai lähedal asuv saareriik Samoa. 2011. aastal muudeti seal nii ajavööndit kui ka kuupäeva. 1892. aastal veensid ameeriklastest kaubitsejad Samoa elanikke sättima oma aja samaks nagu USA kontrolli all olevas Ameerika Samoas, et muuta kaubitsemine lihtsamaks. 119 aasta pärast aga otsustas riik jätta vahele 30. detsember ning liikuda 29. detsembrilt kohe ülejärgmisele päevale. Sellega on riik taas oma pikkuskraadile vastavas vööndiajas.
Argentiina asukoha järgi peaks see asuma -4 UTC ajavööndis, kuid riik on mitmeid kordi oma aja suhtes ümber mõelnud. 1920. aastast 1969. aastani vahetas see mitu korda vööndiaega: kord oli see -4 UTC siis -3 UTC, järgmised 20 aastat aga muudeti vööndiaega aga -3 ja -2 UTC vahel. Alates 1993. aastast jagab Argentiina aga sama, -3 UTC vööndit näiteks Uruguay ja Surinamiga.
Antarktika peaks aga teoorias olema jagatud 24 vööndiaja vahel, kuna see asub kõigil pikkuskraadidel. Tegelikult on sellel külmal mandril aga kümme ajavööndit, mis põhinevad suuresti sellel, millisele riigile vastav piirkond kuulub.
Kell on mõõtevahend ning peab mõõtma täpselt ja õigesti. Kell 12 päeval on keskpäev ja päike kõige kõrgemas punktis.See, mis ajal tööpäevad algavad ja transport liigub, on inimeste, tööandjate, transpordifirmade teha. Selle asemel, et kell tund-kaks-kolm valeks keerata, ei takista keegi ühelgi firmal alustada tööpäeva tund-kaks-kolm varem või hiljem.
Miks peavad üldse kõik inimesed alustama millegi tegemist ühel ja samal ajal? Koormama üle teed, tänavad ja transpordi? Ainult teenindajad olgu kokkulepitud ajal kohal. Kõike muud võib iga kellale sättida vastavalt oludele ja valgusele. Kella keeramine on eriti paha lastele ja vanuritele. Sellest oleks tulnud juba ammu loobuda. See kellade keeramise jutt hoogustub ikka kaks korda aastas, kevadel ja sügisel.
Loodame, et Euroopa Liit selle küsimuse nüüd ka lahendab.