Erakonnad vaagisid Arvamusfestivalil Keskerakonna pensionitõusu ideed

Pildil vanad inimesed külma ilmaga tänaval. Foto SILLE ANNUK/SCANPIX

Paide arvamusfestivalil Keskerakonna alal osalenud erakondade esindajad arutlesid täna teemal „Kas päästame eakad vaesusriskist?“. Kuigi kõik erakonnad tõdesid, et pensionitõusu on vaja, on ainult keskerakond valmis pensione tõstma erakorraliselt.

Endine sotsiaalminister Jaak Aab ütles, et kiire majandusareng, keskmise palga tõus, kallinev toidukorv on viinud pensionid olukorda, kus tavalise iga-aastase indekseerimisega enam ülejäänud ühiskonnale järele ei jõua. Ta sõnas, et erakorraline pensionitõus on möödapääsmatu ning riigil tuleb selleks rahalised võimalused leida. „Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,1 protsenti Eesti rahvastikust, kellest suure osa moodustasid eakad. Sellises olukorras ei saa probleemi enam eitada ning tuleb astuda konkreetseid samme pensionide erakorraliseks tõstmiseks. Küsimus pole võimalustes, vaid prioriteetides.“

Endine minister lisas, et Keskerakond on seadnud eesmärgiks tõsta 2020. aasta 1. aprillil pensioni erakorraliselt 100 eurot, millest 30 eurot moodustaks indekseering. Samuti tõi Aab välja, et Reformierakonna idee anda kõigile 500 eurot tulumaksuvaba miinimum läheb riigile maksma samas suurusjärgus kui erakorraline pensionitõus.

Aabi sõnul on pensionite väljamaksed Eestis kuus protsenti SKP-st, kuid keskmistes  Euroopa Liidu riikides on see 10 protsenti ning rikkamates 12-13 protsenti. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et eakate pension on vaesusriski piiri juures. „Samas on absoluutses vaesuses elavate eakate hulk aastatega vähenenud,“ märkis Iva. Reformierakonna liige Keit Pentus-Rosimannus ütles, et töötavate pensionäride maksustamine ei ole mõistlik plaan ning see tuleks ära muuta. Samas tõdes Pentus-Rosimannus, et pensionid vajavad tõstmist pikaajaliselt ja püsivalt.

Aab ütles, et pensionäre on ligikaudu 400 000, kellest 2000 maksavad töötavate pensionäridena tulumaksu. „Töötavate pensionäride maksustamine tuleks ümber vaadata,“ märkis Aab.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et erinevad valitsused on proovinud anda oma parima, kuid riik on jäänud eakatele võlgu. „Materiaalne vaesus toob kaasa kultuurilise vaimse, sotsiaalse ja muu vaesuse,“ märkis ta. „Võtame ühise vastutuse, et maailmavaatest olenemata lahendada probleem.“

Monika Haukanõmm Vabaerakonnast ütles, et eakate heaolu ei koosne üksnes majanduslikust toimetulekust. „Eakatele peaksid olema kättesaadavamad sotsiaalseid teenuseid ja pääsema arsti juurde,“ märkis ta.

Keskerakonna korraldatud debatil osalesid: Kaia Iva (sotsiaalkaitseminister, Isamaa), Helmen Kütt (Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, SDE), Monika Haukanõmm (Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, Vabaerakond), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik), Keit Pentus-Rosimannus (Riigikogu liige, Reformierakond).
Arutelu juhtis endine sotsiaalminister Jaak Aab.

Kesknädal.ee

5 kommentaari
  1. Milleks 2 aastat ago
    Reply

    selline tühi jahumine, kui seda oleks kohe võimalik ellu viia nii, et abirahadeks eraldada 40% eelarvest. Abirahad tuleb jaotada eri kihiti lastele, vanuritele ja santidele. Minu arvestuse järgi saaks vanur järgmisest aastast 600€ kuus, samuti õppiv noor (18…24) ja sant täiselatisraha.
    Aga luulutada on ohutum, sest siis saab rahva raha kantida ja altkäemakse jagada, sest puudub kindel süsteem.

  2. ??? 2 aastat ago
    Reply

    MIKS ??? SEDA SIIS EI TEHTA ???
    TEHTUD POLE ???

  3. Jama ajate 2 aastat ago
    Reply

    Mida jamate? Korb tuli võimule ja hõiskas koheselt+100 rutsi kohe penskareile!
    Mida kuradit nüüd veel vaja arutleda?
    Makske ära ja siis valime teid. Ei maksa, valime Ekre pätid.

  4. Igas veekaevus 2 aastat ago
    Reply
  5. asotsiaal Arkasa 2 aastat ago
    Reply

    100 euriga ei paranda kindlasti mitte nende vanadus pensionäride elu, kes kõige vaesemad. ja üksikud.
    Nad elavad isegi toimetuleku suurusest summast nagunii = 140 eur. See on peale kommunaalide ja renoveerimiskulude maksmist. Nii esimesed kui viimased võivad olla kuni 150 euri kommun.+ 150 renoveer KÜ.
    Kõige vähem 100 euri kommun. ja 50 eur renoveer.( seda ka vaid juhul kui KÜ on kogunud remondifondi, kui nüüd moodustati, siis pole kogunud ja kuna majades võib sissetulekute vahe korteriti olla 20 kordne, soovivad rikkamad ikka jube suuri ja rumalaid remonte. Kui nad veel korraga või suurte osadena maksavad, siis omavalitsus renoveer. kulusid ei korva. Korvab nagunii vaid normipinna ulatuses. Inimene võis osta suurema pinna, kuna see oli odavam. Kui jääd võlgu nende tahtmistele, tuleb 3 kuu jooksul eluase müüa või kohtusse pöörduda. Lõbu ja lusti laialt üksikutel 300 + eurolistel vanainimestel., kes ILMSELGELT MAKSTA EGA NII KIIRESTI MÜÜA EI SUUDA. MIS OLI ETTE TEADA KUI SEADUST TEHTI. Saavad kohtuskäimist kui vaheldust ja meelelahutust. Tea kelle tervis vastu peab ?
    Kui puudu jääb 140 eurost, mis peab jääma elamiseks (tegelt minu teada antakse kätte toimetuleku piir 90.-eur) kannab kulud omavalitsus. Kuid nagu eelpool kirjas vaid TEATUD SUMMA ULATUSES (kui teised maksavad korraga kogu summa või suurte osadena või renov.kuluks 150 euri näit. nagu mõnel pool, siis omavalits. ei maksa ja üle normipinna ka mitte.
    Ela siis surmani 140 st või 90 eurist.Pikk see vanainimese eluke ikka on ?
    Lugesin kuulutust, kus Soome trepikoja koristaja saab 13 euri tunnis = 2400 euri kuus. Ta 2 päeva palk siis kui meie vaesema staaziga vanaduspensionäri pension !
    EUROOPAS OLEME ?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.