Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski ütles ERR-ile, et Vene parlamendi delegatsioon plaanib sügisel visiiti Eestisse, arutamaks piirilepingu ratifitseerimist.
“Võimalik on, et me läheme Riigikokku juba sel sügisel või järgmise aasta alguses. Ja ma arvan, et need visiidid saavad regulaarseteks. Olen kindel, et lähiajal saame teiega jagada võimalikku ratifitseerimise kuupäeva,” rääkis Slutski. Tore, et jää hakkas liikuma.
Selle vastu on EKRE, kelle fraktsioon esitas 2015. aastal Riigikogule eelnõu, et katkestada Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimine ning võtta Eesti allkiri piirilepingult tagasi.
Kahju, et need opositsionäärid ei mõista ajalugu. On õige, et 2. veebruaril 1920 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline Tartu rahuleping. Sõda aga muutis kõik, ning Stalin, Roosevelt ja Churchill otsustasid kohtuda. See leidis aset väikeses kuurordis Nõukogude Liidu lõunaosas.
Just Krimmis, Jalta konverentsil, panid kolm suurvõimu paika sõjajärgse maailma. Nõukogude Liidu juht sai Jaltas peavõidu. Stalin saavutas oma tahtmise Poolas ja kahjutasu Saksamaalt. Nagu Teherani konverentsilgi, kus liitlased andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri.
Nii tühistasid suurriigid ka meie Tartu rahuleppe, ning edasised NSVL-i toimingud olid juba Jalta ja Teherani otsuste valguses. Tänapäeval esitada Venemaale mingeid nõudmisi endise lepingu kohta on mõttetu. Samuti ei riidle me Saksamaaga, olgugi et fašistlik Saksamaa oli Teise Maailmasõja põhjustaja. On uus aeg ja uued arengud. Alles hiljuti leppisid USA president Donald Trump ja Euroopa Komisjoni esimees Jean Claude Juncker kokku, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel ei tule mingit kaubandussõda ega uusi kaubandustariife. Kaotatakse ka eelmised, seni kehtinud piirangud.
Venemaaga on ka EL sõjakirvest matmas. Juncker rääkis usutluses Madalmaade ajalehele Trouw, et eurooplastel ja venelastel tuleb hakata omavahel taas suhtlema ja kontakte taastama, loobudes külma sõja retoorikast. „Mulle ei meeldi praegune külma sõja retoorika. Meil tuleb õppida venelastega uuesti rääkima võrdsetel alustel, silmast silma,“ arvas Juncker. „Venemaal on suur roll ja ilma Venemaata ei ole ka Euroopa julgeolekuagendat.“
Järelikult – piirileppe ratifitseerimine on Eestile väga vajalik.
Kesknädal