Endine sotsiaalminister ja riigihalduse minister Jaak Aab vedas hiljutisel arvamusfestivalil Paides laudkonda „Kas päästame eakad vaesusriskist?“, kus arutleti väga elavalt pensionide ja eakate sotsiaalteemadel. Aab on suvest ka Keskerakonna valimiskampaania peakoordinaator.
Jaak Aab, kuidas päästa eakaid vaesusriskist? Keskerakond on lubanud erakorralist pensionitõusu 100 euro võrra.
Arvamusfestivalil arutlesime selle üle tõesti elavalt. Keskerakond on teinud ettepaneku, et eakaid vaesusriskist välja aidata, peaksime tõstma pensione 100 euro võrra. Teised erakonnad on nõus pensionide tõusuga, kuid mitte niisuguses mahus.
Meie soovime erakorraliselt pensione tõsta sellepärast, et ligikaudu 50% pensionäre elab suhtelises vaesuses. See tähendab, et tavapensionist ei ela, eriti üksi elav pensionär ära. Viimastel aastatel on keskmine palk tõusnud kiiremini kui pension. Viimane erakorraline tõus oli pensionäridel enam kui 10 aastat tagasi kui olin ise sotsiaalminister. Siis oli see tõus kahe aasta jooksul ligikaudu 40% ning kui seda toona poleks olnud, oleksid pensionid praegu veel 100 eurot väiksemad.
Kui tavapalgasaajatel kompenseerib elukalliduse ja hinnatõusu palgatõus, siis pensionide indekseerimisega tekkiv iga-aastane pensionitõus ei ole sellega suutnud kaasas käia. Meie ettepaneku kohaselt tuleks pensione tõsta aastal 2020 ja korraga 100 euro võrra. See jaguneb nii, et 35 eurot tuleb indekseerimisest ning 65 eurot lisaks erakorraliselt. Kui rahvas annab meile mandaadi, siis pärast valimisi oleks see meile üheks peamiseks läbirääkimiste teemaks.
Kuidas teised erakonnad sellesse praegu suhtuvad?
Nad on nõus sellega, et pensione tuleb tõsta, kuid mitte niisuguses mahus. Oleme püüdnud teada saada, et kas nende meelest ei tuleks seda teha korraga või jagada see aastate peale? Teiste erakondade meelest on see samuti liiga kallis. Neid huvitavad rohkem muud teemad, nagu kulude vähendamine ja hooldekodud, mis on muidugi ka meie huvid. Erakorralise pensionitõusu katteks on muidugi üldine majanduskasv, millest tõusevad ka laekumised riigieelarvesse.
Reformierakonna lubatud 500 eurone ühtne tulumaksuvaba miinimum kõigile palgasaajatele maksaks samapalju ehk ca 200 miljonit?
See on kingitus neile, kes teenivad üle 2100 euro kuus. Nüüd võib kaalukausile panna, kas hästiteenivatele inimestele iga kuu 100 eurot puhtalt kätte või tõstame pensione vaesusriski piiril elavatel vanuritel. Kumb on olulisem? See on maailmavaateline erinevus, kas toetada lisaks veel endaga paremini hakkama saavaid inimesi või neid, kes on oma panuse andnud ning enam endaga nii hästi hakkama ei saa.
Millised sotsiaalteemad on veel kõlama jäänud?
Üks valdkond on hooldekodude teema. Erakonna esimees Jüri Ratas on rääkinud, et praegu on väga ebaõige see, et paneme hooldekodude eest maksmisel suure koormuse eaka inimese perele. On niisuguseid olukordi, kus eaka 90-aastase hooldekodus viibiva vanema kulud peab katma tema 70-aastane pensionist elav laps. See pole normaalne.
Üldiselt on nii, et pension peaks katma hooldekodus omaosaluse ning ülejäänud osa annab omavalitsus. Meil praegu ei ole omavalitsused selleks aga võimelised. Seepärast tulekski see rahastuse mudel üle vaadata. Siin on ka niisugune võimalus, et aidata eakaid rohkem koduseinte vahel või eakate teenuskodudes. On olemas sotsiaaltöötajad, koduõed ja teised teenuste pakkujad, kes neid aitavad. Inimene ei peagi minema hooldekodusse vaid saab oma vajadused kodusemal viisil lahendada.
Nii et selle asemel, et anda omavalitsustele lihtsalt lisaraha hooldekodude tarvis, misjärel nad hakkavadki eakaid hooldekodudesse saatma võiks arendada enam koduhooldusteenust, kus omavalitsusel on ka suurem roll ja vastutus. Tööd leiaksid koha peal ka hooldusõed ja teised eakatele teenuste ja abi pakkujad.
Kuidas on välja käidud lastetoetuse tõusu ja noorte perede toetusega?
Peame kõik tegema selleks, et tulevikus ikka lapsi rohkem sünniks, jätkuks töökäsi kodumaal ning noori peresid. See on kompleksne teema ning siin on lastetoetuse tõus üks võimalus. Lapse sünnitoetused, vanemahüvitis koos paindlikuma tööajaga ning seejärel peaks järgnema praegusest suuremad lastetoetused. See tõuseb järgmisel aastal esimese ja teise lapse puhul 60 euroni, kuid võiks olla tulevikus 100 eurot.
Sellele lisanduks noortele peredele eluasemetoetus. Praegu on käima läinud ka munitsipaalelamute programm, mis pakub taskukohasema hinnaga üürikortereid. Kui aga noored soovivad endale eluaseme soetada, siis oleks heaks abiks neile selleks ka riigipoolne tagatis. Praegu saavad noored küll Kredexi abil elamuostuks sooduslaenu, kuid paljudele on probleemiks ikkagi omaosaluse määr, mille osas võikski riik appi tulla. See oleks eriti suureks abiks maapiirkondades, kus korteri ostmiseks väga kergelt laenu ei saa.
Oled ka erakonna valimiskampaania peakoordinaator. Kas siis need teravad sotsiaalteemad saavad ka kampaania osaks?
Väga heaks tagasisideks on olnud rahvakohtumised, mida peetakse Keskerakonna „101 rahvakohtumise“ raames. Paljud juba räägitud mõtted ongi saanud kinnitust, et need on inimestele olulised. Oleme rahva käest saanud selle tunnetuse, millised on probleemid ning kuidas võiks neid lahendada.
Meil on moodustatud mitmeid valdkondlikke töörühmi, kes neid teemasid valimiste võtmes arutavad. Põhiplatvormiga tuleme välja sügisel ning arutame neid ka endiselt rahvakohtumistel. Kampaania tuleb väga tuumakas ning kindla eesmärgiga, kuidas Eesti elu edasi viia.
Millal peaksid valimistel kandideerida soovivad erakonnakaaslased kampaania stardiks valmis olema?
Praegu käib ettevalmistav etapp, kus planeerime tegevusi ning vaatame üle võimalike kandideerijate nimekirjad. Üheks tähtsamaks asjaks on see, et kandideerivad inimesed teaksid meie põhisõnumeid ning suudaksid nendest vahetult inimestega rääkida. Et oleme praegu valitsuse juhtiverakond, siis tuleb osata suhelda ka meediaga, et vastata kriitikale ja selgitada oma ja valitsuse seisukohti.
Arutame sedagi, milliseid valdkondi hakkab kampaanias katma erakonna büroo ning mis jäävad kohapeale ja kandidaatide endi õlule. Rahaline ressurss, tegevused ja teemad tuleb paika panna oktoobri lõpuks. Uuteks kandidaatideks ootame eelkõige neid, kes jagavad meie maailmavaadet, on oma valdkonnas tugevad tegijad ning annavad oma panuse valimisplatvormi tegemisel.
Küsis Aivar Jarne