Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets on arvamusel, et selle õppeasutuse lõpetanud noorte konkurentsivõimet tööjõuturul tugevdab oluliselt eesti keele oskus. Suuresti venekeelses keskkonnas on aga võimalused eesti keelt praktiseerida piiratud.
Seda arvestades peab ta oluliseks, et Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnades, toimuks võimalikult palju eestikeelseid kultuurisündmusi. Üheks selliseks kordaminekuks peabki ta Narvas esietendunud „Kremli ööbikuid“, mis käsitleb Jaak Joala elulugu.
Töötate Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktorina, kuid teie kodu asub hoopiski Pärnus. Millise Eestimaa paiga elanikuks end määratlete?
Tegelikult päritolult olen Lääne-Virumaa poiss – sündinud Kundas. Eks praegu tuleb end jagada töö- ja elukoha vahel. Kui minult elukohta küsitakse, vastan tavaliselt: Eesti.
Küllap peate ka direktoriameti tõttu pidevalt ringi sõitma?
Jah, alates 2016. aasta 1. detsembrist on Jõhvi, Sillamäe ja Narva koolimajad ühendatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuseks. Minu kabinet asub Sillamäel. Vastavalt vajadusele käin Jõhvis ja Narvas. Need vahemaad on aga läbitavad keskmiselt paarikümne minutiga. Mitmeid teemasid arutame ja otsustame ka videokonverentsidel. Kahtlemata annab aga füüsiliselt silma vaatamine palju juurde.
Millise eriala mees ise olete?
Olen tööõpetuse ja füüsika õpetaja.
Mis motiveeris osalema hiljutisel Paide Arvamusfestivalil?
Olin telgis, kus diskussiooni juhtis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Diskusioonil keskendusime tööjõu arengu ja vajaduse teemadele. Mõttevahetusel vaatasime tuleviku suunas – kuni aastani 2040. Arutasime, milliste erialade spetsialiste võiks siis vaja minna. Olulisel kohal kutsehariduse eesmärkide kavandamisel on ettevõtjate eesmärgid ja plaanid.
Mõndagi on mõistagi keeruline prognoosida. Näiteks 20–25 aastat tagasi ei osanud keegi arvata, millised telefonid aastal 2018 välja näevad. Küll aga tasuks poliitikutel määratleda õpilaste proportsioonid nii üldhariduses kui ka kutsehariduses.
Millise teema ise festivalil tõstatasite?
Rääkisin õppekeelest Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õpilasi, kelle koolitamist rahastab riik, on koolis 2050; lisaks veel täiskasvanuõppes osalejad. Samuti korraldame õppetööd Viru vanglas. Seega on aastas kokku 5000 õppijat, kellest eesti keelt valdab vaid 7–8 protsenti. Ülejäänutel on emakeeleks vene keel.
Keeleoskus muutub aga järjest prioriteetsemaks. Mitme keele oskus tuleb teenindajatele kasuks. Ka arvutiprogrammid on erinevates keeltes. Nii on täiesti normaalne, et haritud inimene valdab lisaks emakeelele mitut keelt.
Millised on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses populaarsemad erialad?
Konkurss on näiteks juuksuri ja infotehnoloogia erialale. Kiiresti täituvad ka autoremonditehnikute ning kokkade ja kondiitrite õppegrupid. Kahjuks napib lukksepaks ja tisleriks õppijaid.
Kuidas mõjutab lõpetanute konkureerimisele tööjõuturul see, et noored on saanud kutsetunnistuse Ida-Virumaal?
Kordan veelkord: olulisim tegur, mis nendel võrdses konkurentsis võib määravaks saada, on eesti keele oskus. Türil, Pärnus või Kuressaares on ilma selleta tööleidmine väga keeruline. Kui inimene valdab nii eesti kui ka vene keelt, on tal eeldusi konkursil edukas olla, jõuda paremate tulemusteni karjääriredelil. Paljud meie kooli kasvandikud peavad ka ise seda iseendastmõistetavaks.
Kuivõrd hakkab vähenema soov elada ja töötada välismaal?
Sellele saavad kaasa aidata tööandjad, kui nad töötajatele, kellel on diplom ja oskused, tagavad korraliku palga ja preemiate näol veel lisa juurde annavad. Mõned inimesed soovivad aga töötamisega alustada väljaspool Eestit. See annab kindlasti uusi kogemusi. Paljud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased käivad välisriikides praktiseerimas programmi „Erasmus“ raames. Nad tulevad tagasi, kusjuures kogemustepagas on suurenenud ja ka keelteoskus avardanud. Jälle jõudsime keeleoskuse tarvilikkuse juurde…
Millised võimalused Ida-Virumaa venekeelsetel elanikel üldse on eesti keelt õppida?
Eesti keele õpetamine toimub. Asi on aga selles, et paljud siinsed inimesed elavad venekeelses keskkonnas. Seda keelt kõneldakse kodus ja sõpradega. Infoallikaks on ennekõike venekeelne meedia.
Mõistagi on eestluse edendamiseks Eestis mitmesuguseid võimalusi. Kuulsin näiteks hiljuti ütlust, et „tänu Tartu Uuele Teatrile tuli Eesti Narva tagasi“. Kui selliseid asju rohkem juhtuma hakkab, tuleb eesti keel ka paremini nende inimeste suhu, kes seda harvemini räägivad.
Jutt on Jaak Joala eluloo ainelisest lavastusest „Kremli ööbikud“. Kui intervjuuks kokku leppisime, olitegi seoses etendusega Narvas. Kas ainult pealtvaatajana?
Mina olin pealtvaataja, aga Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitas kaasa teatriprojekti kordaminekule – pakkusime transporti, varustasime lavastuses vajalike esemetega.
Oletame, et teil endal seisaks ees elukutsevalik. Millist kutsehariduslikku eriala õppima läheksite?
Arvan, et õpiksin keskkonnatehnikuks. Ehk rahvakeeli – torulukksepaks. See töö on seotud vee ja õhuga, erinevate kommunikatsioonidega. Atraktiivsust pakuvad ka väärikas palk ja tänapäevased töötingimused. Kokkuvõttes võib öelda, et iga inimene, kes oskab teha midagi head ja väärtuslikku, on ühiskonnale väga kasulik.
Küsis Jaan Lukas