29. augusti

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister: Kooliaasta algus loob igal aastal erilise ja ootusäreva meeleolu. Kuigi 1. septembri tähistamine tarkusepäevana on pikka aega püsinud ühesugune, sümboliseerib esimene koolipäev alati uue ja eelmistest erineva, kuid alati tegusa kooliaasta algust – koos oma rõõmude, murede, väljakutsetega ja, mis kõige olulisem – paljude õnnestumistega.

Oleks suurepärane, kui õhin, millega lapsed esimesse klassi lähevad, jääks püsima võimalikult kauaks. Me kõik soovime, et kool oleks turvaline, sõbralik, toetav ja üksmeelne paik. Paik, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja saab tulla rõõmsalt  ja kindlustundega – minust hoolitakse ja mina hoolin koolist ning oma kaaslastest.

Mõne päeva pärast algab uus õppeaasta ka Jõgevamaal Piibe maantee ääres asuvas Vaimastvere koolis. Seda põhikooli juhib Väino Ling, kes kunagi oli maakonna noorim, praegu aga staažikaim koolidirektor. Haridusellu panustab keskerakondlane Ling Jõgeva vallavolikogu teeneka liikmena.

Lingile põhjustab muret õpilaste väike arv maakoolides. Usutluses Kesknädalale tõi ta välja eelised, miks on hea õppida just väiksemas koolis, mis asub alevikus või külas. Samuti selgus Lingi jutust, et maakooli on võimalik rajada nüüdisaegne jalgpallistaadion ja lapsed kasvatada jalgpalliusku.

Eestis on tehtud palju algatusi uute erakondade loomiseks, kuid algatusgrupist erakonnani on pikk tee. Enamik uusi tulijaid jääb pidama selle taha, et erakonna registreerimiseks on vaja kokku saada vähemalt 500 liiget.

Eesti iseseisvuse taastamise ajal, kui sündisid praegu Riigikogus domineerivad neli suurt erakonda, sellist nõuet veel ei olnud. 1994. aastal võeti vastu erakonnaseadus, mille kohaselt pidi erakonnal olema registreerimiseks vähemalt 1000 liiget, kuid samas tegid toonased poliitikud endale suure erandi: enne 1995. aasta valimisi piisas erakonna registreerimiseks sellest, kui saadi kokku vähemalt 200 liiget.

Lauri Laats: Inimene kujundab teise suhtes hinnangu esimeste sekunditega pelgalt vaadates. Mees või naine, vana või noor, väsinud või rõõmus. Kõik need kriteeriumid paneme oma peas paika mingite väliste tunnuste abil.

Kui keegi naine kõnnib uhke valge kasukaga, siis eeldame, et tal on palju raha. Kui keegi naine kõnnib aga määrdunud ja aukliku jopega, siis eeldame, et tal on väga vähe raha ning temaga on üldse kehvasti. Väga palju on neid inimesi, kellele me aga mingit staatuslikku hinnangut anda ei oska; nad on nii tavalised. Selliste tavaliste inimeste juurde kuulub ka neid, kes käivad igapäevaselt tööl, kuid ometigi tulevad vaevu ots-otsaga kokku. Rääkimata endale mingi luksuse lubamisest.

Reformarid õlletootjate lõa otsas

Reformarid ja õlletootjad käivad käsikäes. Kohe samal päeval, kui Õlletootjate Liit teatas alkoholiaktsiisi alalaekumisest esimesel poolaastal ning 100 miljoni euro võrra prognoositust väiksemast selle aasta eelarvelaekumisest, küsis Reformierakonna parlamendifraktsioon arupärimises peaminister Jüri Rataselt, et miks valitsus ei tegele piirikaubanduse piiramise ja aktsiisipoliitikaga.

Eevi Paasmäe: Inimeste kaasatus aitab meil luua paremat Eestit

Kesknädal tegi intervjuu Riigikogu liikme ja Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna esimehe Eevi Paasmäega. Juttu tuleb algavast Riigikogu uuest hooajast, haridusest, pereväärtustest ja Eevi Paasmäe kodulinna Sillamäe arengust.

Nädala juubilar ANNE ERM 75

Me kõik tuleme lapsepõlvest. Sõjaaegsed mäletavad pommitamist, oma mänguplatse varemetes, vaesust, ühiseid koolilõunaid, järjekordi ning ühekäelisi või ühe jalaga mehi, peoõhtutel omavahel tantsivaid noorepoolseid emasid. Kõik me mäletame oma õnnelikku lapsepõlve – sealseid esimesi kirgi ja pettumusi ning eneseotsingute püüdlemist.

Lisaks veel palju muud olulist ja huvitavat! Head Kesknädal.ee lugemist terve nädala jooksul!