Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa sõnas, et tema erakonnakaaslase Yana Toomi paralleel 1940. aasta ja värviliste revolutsioonidega on ebaõnnestunud ning iseseisvuse kaotamine pole demokraatlike protestiliikumistega võrreldav.
Eesmaa sõnas, et Nõukogude Liidu kavatsused Baltimaades on hästi dokumenteeritud ning Eesti ja teiste riikide iseseisvuse kaotamist kinnistati 1939. aastal NSVL-i ja Natsi-Saksamaa välisministrite allkirjastatud Molotovi-Ribbentropi paktiga. Selle salaprotokollid jagasid Euroopa kahe totalitaarse režiimi vahel. „Ultimaatumite, eriesindajate ning suurearvulise punaarmee jälgimisel ja suunamisel toimunud protsesse ei saa osa rahva tahte väljenduseks pidada ka siis, kui Eesti kodanike seas leidus kaasajooksikuid,“ ütles keskerakondlane.
Eesmaa lisas, et kui värviliste revolutsioonide eesmärk oli saavutada suurem demokraatia ja vabadus, siis Eesti oma vabaduse 1940. aastal vastupidiselt sellele kaotas. „Kui värvilisi revolutsioone Eestis toimunuga ilmtingimata võrrelda, saab seda pigem teha 1991. aastaga, meenutades Rahvarinnet, laulvat revolutsiooni ja Eesti inimeste ühtsust riigi taasiseseisvumise nimel. Neid sündmusi peaks Yana Toom veel üsna hästi mäletama, “ ütles Eesmaa.
Ta tõdes, et Toomi võrdlus 1940. aastal toimunu ja värviliste revolutsioonidega oli kahtlemata ebaõnnestunud ning jätab Eestis toona toimunust väga ekslikku mulje. „Arusaadavalt tekitavad sellised laused küsimusi ja usun, et Toom põhjendab mõeldut lähemalt,“ ütles Eesmaa.
Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom võrdles pühapäeval eetris olnud Vene telekanali jutusaates 1940. aastal Eestis toimunut tänapäevaste niinimetatud värviliste revolutsioonidega.
“Aga mis juhtus 1940. aastal – mulle tundub, et see oli tõenäoliselt midagi sellesarnast nagu meie mittearmastatud värvilised revolutsioonid – eliidi lõhenemine, demonstratsioonid – osa on poolt, osa vastu, kuidagi nii,” ütles Toom telekanali Rossija saates “Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga”.
Saates oli arutusel Eesti ja Läti justiitsministri eelmise nädala avaldus uurida Venemaalt kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt okupatsioonikahjude hüvitamise võimalust. Toomi hinnangul oli Urmas Reinsalu ja Dzintars Rasnačsi avaldus tehtud puhtalt sisepoliitilise eesmärgiga.
“Probleem pole selles, kuidas me vaatame 1940. aastal juhtunut, vaid selles, et me kanname okupandi narratiivi üle venekeelsele elanikkonnale. Seda tehakse täiesti konkreetse poliitilise eesmärgiga – osa elanikkonnast kõrvaldatakse sellega riigi juhtimisest ja see justkui sobib kõigile,” rääkis Euroopa Parlamendi saadik Toom.
Tema hinnangul pole see, mis juhtus 1940. aastal tänapäeval enam tähtis, kuid ikkagi tekitab pingeid Eesti ja Venemaa vahel.
Värvilisteks revolutsioonideks on hakatud nimetama 2000ndate aastate alguses mimtel pool endise Nõukogude Liidu vabariikides ja Balkanimaades toimunud poliiitlisi liikumisi, mis mõnes riigis – nagu Gruusia ja Ukraina – viisid võimuvahetuseni. Venemaa juhtkond on värvilisi revolutsioone karmilt kritiseerinud.
1940. aastal juunis toimus Eesti Nõukogude Liidu organiseeritud riigipööre, mille käigus astus ametisse Johannes Varese niinimetatud “rahvavalitsus”, mis viis Eesti ebademokraatliku liitmiseni Nõukogude Liiduga ehk Nõukogude okupatsioonini.
BNS
Iseseisvuse kaotamine 1940. juunis ei olnud Eesti jaoks veel kõige suurem probleem. Olime ju elanud Vene tsaaririigi osana probleemideta 200 aastat ja oleksime võinud edukalt elada veel. Meie rahvaarv oli selle ajaga mitmekordistunud. Probleem oli selles, et tollane NSVLiit tuli siia ühiskondlikku korda muutma. Meie kapitalistlik ühiskonnakorraldus asendati vägivaldselt elujõuetu utoopilise sotsialismi- kommunismiga. Selleks tuli vägivaldselt livideerimida eraomanikud, algselt NSVLiidus 1918 , hiljem baltimaades 1940. Kes küüditati , kes lihtsalt tapeti, kellel õnnestus põgeneda.
Värvilste revolutsioonidega ei ole ka päris korrektne võrrelda neljakümnendatel aastatel toimunut. Värviliste revolutsioonidega üritati diktaatoreid asendada demokraatlikult valitud juhtidega. Diktatuuririikides on nimelt probleemiks, et võim pärandatakse isalt pojale. Poeg aga ei tarvitse olla piisavalt võimekas riiki juhtima ja riik käib alla. Majandus laguneb, kõik mis vähegi väärtuslik , müüakse välismaale maha. Elanikkond vireleb ja nälgib.
Juba 1939 aastal trükigi Nõukogude Liidus maakaarte, kus olid Balti riigid ning Soome liidetud Nõukogude liiduga kui nõukogude vabariigid. Soome aga hakkas vastu ….
Kuidas sotsialism elujõuetu oli, /kommunismi pole kusagil olnud, v.a. nn.sõjakommunism sõja ajal/kui ta ehitas üles tööstuse, mis Eestis oli tasemel Poeg@Puhk ja tsaariajast Dvigatel tollasel tasemel, ehitas kolhoosid, mis olid omas ajas edasiminek, tõi sisse ka noori ja suurendas rahvast, kes töötasid neis tehastes, lõpuks ehitas ka üles linnad nendesamade tööliste kätega ,neile ja osalt ka meile, – mis kõik sai nüüd erastada – ristiks paljudele ja hallparunite taskusse.
Muidugi, kolhooside aeg on otsas, sai otsa, ja ka tööstuse aeg sel kujul mis oli ,kuigi see viimane oleks veidi võinud kesta veel. Sai otsa, sest areng peatus ja peatus ta eetilisel tasandil. Ja ma ei mõtle siin seda 10 000 Siberisse saadetut ,kus ka elati ennegi, vaid peetus just siis, kui kõik see heaolu oli loodud. Vastaliste kannatuste hinnaga. Oli loodud ja nauditi seda.
Kõik kaob, mis peetub, ja peetumine toimub siis, kui eetika ei arene edasi positiivsetes suundades. Sest eetikale toetub rahvamoraal, igapäevaelu. Ja see moddustab elukeskkonna emotsionaalse ja vaimse osa.
SSeega, tee uutele arengutele on lahti. Vana hävis. Pisteti kellegi tasku ja need praalivad ega ole huvitatud
posit.arengutest. Mõttetu on seda siin kirjutada. Miks kirjutan. Igavusest vist.
Tühermaa- ääremaa ja emots. arenematud inimesed ei huvita kedagi. Keegi ei kaitse seda. Sest ta inimesed
ei kaitsenud kõige alust – eetilisi väärtusi Elusolendite jaoks.
Soovitan vaadta dok. filmi ETV-s “Metsik Pariis” – seal suts rohkem arengut kui Eestis. Vaadake, võrrelge, pange kõrva taha.
Kuni ei julgeta rääkida ausalt oma minevikust, tehes seda vaid must-valgete propagandistlike loosungite ja pooltõdede-ning -valede vormis pole midagi paremat oodata ka tulevikus.
Ma soovitan Eesmaal rohkem tutvuda ajalooga. Tema arutlused ia arusaamad rahvusvahelistel teemadel on mannetud. NN. värvilised revolutsioonid Maidanil või Rooside revolutsioon Gruusias toimusid kõik USA rahade eest ja nende näpunäidetel. Nulandi nõudel pandi Ukraina valitsuse etteotsa Jatsenjuk ja Gruusias pandi CIA väljaõppega Saakašvili. Need olid vaesed riigid, kuid nende eelis oli, et nad piirnesid Venemaaga ja USA-l oli vaja baase sinna ehitada Venemaa alistamiseks. Iraak, Liibüa ja Egiptus, Süüria (rikkad naftariigid) löödi maatasa, mitte nende nn. ebasoovitavate diktaatorite pärast, vaid, et need maad keeldusid naftat müüma mitte dollarite, vaid eurode või rahvuslike valuutade eest. See oli ju avalik sõda dollarite vastu. Praeguse kaubandussõja ja sanktsioonide põhjus Venemaa, Hiina, Türgi jt. vastu ongi USA suur hirm dollari ja oma tohutu riigivõla pärast. Eestis 1940a. okupatsioonis oli süüdi ka meil eelnev nn. Pätsi ja Laidoneri 12.märtsi 1934a. teostatud riigipööre, mis praktiliselt jagas Eesti elanikkonna kaheks. Selles oli süüdi Päts, kes saatis laiali Riigikogu, lõpetas erakondade tegevuse (jäi ainult Pätsile alluv Isamaaliit), vabadussõjalased areteeriti ja küüditati saartele, osa ajalehti suleti, range kontroll kehtestati ülikoolide, omavalitsuste, kirikute jne üle. Suur rahulolematus tekkis haritlaskonna ja vaesema elanikkonna seas, ühtset Eestit enam ei olnud. Tegutsema hakkasid kirjanikud Vares-Barbarus, Semper ja Lauristinid ning teised haritlased. Hiljem loomulikult, kui hakkasid repressioonid ja küüditamised, pettuti Stalinis, aga siis oli juba hilja.
Maali Maalt, kas sa tõesti suudad kuidagi ette kujutada, mismoodi USA maksis kinni 2 MILJONI INIMESE protestimarsi Kiievis? Kui igaüks sai raha, oleks see ammu päevavalgele tulnud.
Palun lõpeta lolli jutu ajamine, paistad siis targem välja.
See veel puudus, et keskerakondlane hakkab kritiseerima oma erakonnakaaslast. Miks ta ei kritiseeri neid, kes koostavad valesüüdistusi keskerakondlaste suhtes. Miks ta ei häbista neid, kes pikka aega hävitasid E.Savisaare tervist. Kas kardab või, sest siis võib ise sattuda löögi alla. Miks ta ei kritiseeri peavoolumeedia valelikke ajakirjanikke ja õigusmõistjate tegevust kuna süüdi jäävad alati keskerakondlased ja mitte Reformi tagatoa tegelased, kes tegelevad töö asemel valesüüdistuste koostamisega. Kui Eesmaale midagi ei meeldi siis öelgu oma erakonnakaaslasele ja ärgu seda ajakirjanduses levitagu.
Ele, tuletaks meelde, et paks burešin kahjustas oma tervist ise.
Vaata kui paks mauk ta oli aastaid, sporti ei teinud, ringi ei liikunud, teda ümbritsevad ümmardajad pidid ta nina eest kooke ja magusat pära peitma, muidu mauk sõi kõik ära ….
Mauk oli kogu aeg närvis ja stressis, sest ta pidas ilmlõppematut sõda kõigi eestlastega ….
Kes tegi? Ikka ise tegi.
Oleks olnud burešini veresuhkur madal ja veri korras, ei oleks mitte ükski lihasööjabakter rünnanud. Aga oldi nii ülbe et ei ravitud ennast, et kaeti peolaud igasugustele bakteritele.
Kummaline küll, aga tõesti vist nn värvilisi revolutsioone saab meil võrrelda rohkem pigem Laulva revolutsiooni perioodiga, kus lisaks välisvaenlastele ju heitlesime ka omavahel, nagu meilgi juhtus tsentristlike savisaarlaste ja parempoolsete põlvpükstes poisikestest laarlaste vahel, nagu siingi ka Kuido Säde ütleb: „ …Poeg aga ei tarvitse olla piisavalt võimekas riiki juhtima ja riik käib alla. Majandus laguneb, kõik mis vähegi väärtuslik , müüakse välismaale maha. Elanikkond vireleb ja nälgib.“