VILNIUS, 29. august, BNS – Leedu valitsus muutis oma seisukohta ja otsustas edasi kaevata Euroopa Inimõiguskohtu (ECHR) otsuse, mille kohaselt tegutses Leedus USA Luure Keskagentuuri (CIA) salavangla, ütles kolmapäeval peaminister Saulius Skvernelis.
“Me peame olema järjekindlad ning jääma lõpuni sellele positsioonile, mis oli formuleeritud (…). Me pöördume (ECHR) suurkoja kollegiumi,” lausus peaminister ajakirjanikele.
Leedu justiitsiministeerium teatas eelmisel nädalal, et ei kavatse otsust edasi kaevata, sest selleks puuduvad õiguslikud võimalused seda muuta.
Euroopa inimõigustekohus teatas 31. mail, et Leedus tegutses aastatel 2005-2006 CIA salavangla, kus hoiti terrorismis kahtlustatavaid isikuid.
Strasbourg’i kohus kohustas Leedut maksma Saudi Araabia päritolu palestiinlasele Abu Zubaydah’le 130 000 eurot valuraha.
Leedu esindajad väitsid protsessil, et Vilniuse Antaviliai eeslinnas asus luure toetuskeskus, mitte vangla.
ÜRO komisjon kutsus juulis Leedut üles uurima riigiametnike osalemist inimõiguste rikkumises selles ja teistes salajase vahi all hoidmise juhtumites.
“Riik peab ühtlasi tagama, et süüdlased saaks kohtu ette toodud ja nende süüdimõistmisel kohaselt karistatud; ohvritele peab olema aga tagatud ligipääs tõhusale õiguste kaitsele,” teatas ÜRO komisjon.
“Riik peab ühtlasi mõistliku aja jooksul viima lõpule kohtueelse uurimise № 01-2-00015-14 ja tagama tõhusa läbipaistvuse ning ühiskondliku kontrolli selle tulemuste üle,” võeti asi kokku.
ÜRO inimõigustekomitee hindab korrapäraselt, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelisest kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktist. Leedu olukorda arutati juuli alguses Genfis.
“Euroopa Inimõiguskohus (ECHR) ei muuda tõenäoliselt oma otsust USA Luure Keskagentuuri (CIA) Leedu salavangla ja valuraha maksmise kohta,” ütles Leedu peaminister Saulius Skvernelis neljapäeval.
“See on valitsuse otsus ja me võtame selle võimaluse. Jah, võib-olla tunnistame, et on küllalt raske eeldada, et otsust muudetakse,” ütles peaminister raadiointervjuus neljapäeval.
“Keegi ei kahtle selle kohtu volitustes, kuid igal riigil on õigus kasutada kõiki õiguslikke vahendeid enda kaitsmiseks,” ütles Skvernelis raadios.
“Kui lõplik otsus ei ole soovitud, siis kõigepealt on riigi jaoks maine küsimused. Teiseks on ka palju küsimusi, mis puudutavad perioodi, kus teati või ei teatud, informeeriti või ei informeeritud vastutavaid isikuid ja lõpuks ärme unusta, et USA juurdlus tuvastas ka teatud maksemeetodi… sellisel juhul tuleb meil selle küsimuse juurde ka naasta,” sõnas valitsusjuht.
Leedu oma juurdlus ei andnud mingit alust ühekski ametlikuks kahtluseks, ütles peaminister.
“Võtame praegu eelduseks, et seda ei juhtunud Leedus, kuid kui on lõplikud otsused, mida edasi kaevata ei saa, siis, kahjuks, oleme silmitsi tõsiasjaga,” lisas Skvernelis.
BNS/Kesknädal.ee