Kunagise ja kohati üsna skandaalse telemehe Vahur Kersna kaasa Liina tahab ka rambivalgusse pääseda.
24. augusti Päevalehes ei meeldinud talle see, et Keskerakond on saavutanud lühikesel valitsemisajal rohkem, kui reformarid terve 17 aasta jooksul. Jättes kõik senitehtu kõrvale ja seda „mitte-mäletades”, asus ta norima Keskerakonna plaanitava 100-eurose pensionitõusu ja lastetoetuste kallal. Liina Kersnale tema kõrge palga juures pole see muidugi tähtis, aga nii vanurid kui ka noored vajavad abi. Ja seda pakub Keskerakond!
Liina Kersna ilmselt ei tea, et Keskerakond on juba kahel korral krooniaegu võimul olles pensione märkimisväärselt tõstnud! Ja seda nimetab Liina Kersna häälte ostmiseks!
Aga millega tegeleti siis Kersna enda erakonnas viimased 17 aastat? Ikka majandus- ja maksukeskkonnaga, nii et peaminister Taavi Rõivas kuulutas uhkelt: Eesti riik on juba valmis, vaja ainult peenhäälestada…
Kas tõesti ei ole meeles, et just reformarid olid 17 aastat need, „tänu“ kellele on nüüd pensionärid mõistetud elama pensionist, mis on häbiväärselt allpool vaesusmiinimumi.
Peenhäälestus sai otsa umbusaldusega Riigikogus. Pitseri pani sellele otsusele ka Taavi Rõivas isiklikult oma „külmkapi väristamisega”.
Järgmisena, pärast vahefinišit, tuli orbiidile Kaja Kallas ja sai Reformierakonda juhtima. Esialgu ei kiirustanud ta Euroopa Liidu ametist lahkuma, sest alles sügisest saab temal täis korraliku järelraha tähtaeg. Koht vabanes, ja uut lähetust ootas juba pikemat aega Igor Gräzin.
„Loodetavasti ei kanna Gräzin liialt tugevalt edasi Euroopa Liitu taunivaid mõtteid olukorras, kus ligi 80% Eestimaa elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu,“ sõnas Riigikogu liige Tiit Terik, kes avaldas lootust, et Reformierakonnas on siiski vähem euroskeptikuid kui pool liikmeskonnast, nagu väitis Gräzin.
„Kui Gräzin jätab Euroopas mulje, et tema esindabki Reformierakonna seisukohti, ning sellele lisandub ka Reformierakonna jätkuv lähenemine sisepoliitiliselt euroskeptilise EKRE-ga, võib see meie partnerite silmis kindlasti tekitada küsimusi Eesti välispoliitiliste eesmärkide jätkumises ka siis, kui sisepoliitilised tuuled pöörduvad,“ tõdes Terik.
Selle mõttega on igati nõus ka Kesknädal.
Kn