Heli Raevald: Naispoliitik – kõlab uhkelt!

Jõgevamaal ja kaugemalgi tuntud daam Heli Raevald juhib Jõgeva vallavolikogus Keskerakonna fraktsiooni ja on ka erakonna naisteühenduse KENA eestvedaja Jõgevamaal. Lähtudes sellest, et naistest kui potentsiaalsetest  emadest sõltub suuresti ühiskonna tulevik, peab proua Raevald nende osalemist poliitikas äärmiselt oluliseks.

Ise tuli Heli poliitikasse huvist ümbritseva elu vastu ja soovist sekkuda põletavate probleemide lahendamisse. Arvestades pikaajalist tööd Jõgeva sotsiaalkeskuse „Elukaar“ juhatajana on ta märkimisväärselt avara silmaringiga sotsiaalvaldkonnas, kuid võimekas ja toimekas kaasa rääkima teiselgi elualadel.

Olete osalenud üle 10 aasta kohalikus poliitikas, algul Jõgeva linnavolikogus, nüüd pärast haldusreformi Jõgeva vallavolikogus. Mis ajendab kodukandi käekäigule panustama?

Olen põline jõgevlane ja huvitatud kohaliku elu käekäigust, seetõttu on tähtis olla otsustamise juures ning oma arvamused, soovid ja unistused teoks teha. Uudishimu on mul vist küll üks iseloomuomadusi, mis õige varakult välja lõi, ja eks see ajab mind igale poole sekkuma.  Jõgeva linnavolikogus olen alates 2004. aastast. Nüüd, kus koduvald on oluliselt suurenenud, tuleb kursis olla laiemate teemade ja probleemidega – see on huvitav. Ka enne valdade ühinemist on olnud erinevaid kontakte, tuttavaid, üritusi ja sündmusi, mis lähiümbrusesse on  viinud. Üks maakond olime ju ennegi ja loodetavasti säilib maakond ikka edasi. Jõgeva vallavolikogus on ka kõikide asumite esindatus koos; teemad arutatakse läbi ja tegutsetakse parima tulemuse nimel, et elu edeneks.

Teinekord on vaja ka ebameeldivaid otsuseid langetada. Aga koostöö oma fraktsiooniga, kõiki küsimusi ja võimalusi hoolega kaaludes ja läbi arutades, peab saama parima tulemuse.

Juhite volikogus Keskerakonna fraktsiooni, mis on koalitsioonis ka juhtiv fraktsioon. Mida loete senise tegevusperioodi suuremateks kordaminekuteks ja mis põhjustab muret?

Fraktsioon on tugev ja kui algul olidki väikesed kokkukasvamismured, siis praeguseks hetkeks oleme kindlasti üksteist paremini mõistma hakanud  ja leidnud need võimalused sagedamini omavahel juttu ajada, et ei tekiks kaksipidi mõtlemist.

Ei saa öelda, et mõni teema on vähem tähtis kui teine, aga tihti juhtub, et otsused, kus n.ö teema sisaldab maitseküsimust, võib tulla ühine  otsus raskemalt kui tõsised majandusotsused, mille lahendamise vajadus on suhteliselt üheselt mõistetav.

Mis teemade üle fraktsiooni koosolekutel kõige rohkem diskuteeritakse?

Arutatakse volikogus päevakorda tulevaid teemasid ja ka vallavalitsuses töösse tulevaid teemasid, mis koalitsioonilepingus kokku on lepitud. Juhtub, et vajavad lahendamist ka n.ö. jooksvad teemad, mis on meie inimestelt otse meieni jõudnud ja vajavad volikogu otsust.

Teadaolevalt on teile kõige südamelähedasemad sotsiaalteemad. Sageli on arutatud, kas selles valdkonnas vajavad kõige rohkem abi pensionärid, paljulapselised pered, üksikemad. Mida teie arvate, raharessursid on ju piiratud?

No siin eelistusi teha ei saa. Kes on hädas, seda tuleb aidata. Põhiliselt langeb otsene koormus sotsiaalosakonnale ja sotsiaaltöötajatele ning vastavad juhendmaterjalid võtab vastu volikogu. Sotsiaaltoetuste ja teenuste osutamise kord oli ka üks kiiremaid akte, mis oli vaja vastu võtta, kuna igal omavalitsusel oli see mõnevõrra erinev, aga inimeste toimetulekut toetavad otsused sõltusid vastuvõetavatest juhenditest. Jõgeva vallas on päris arvestataval tasemel nii laste sünni- kui ka kooliminekutoetus. Lasteaialaste hommikusöök on tasuta, paljulapselistel peredel on lasteaia osalustasu soodustused jne. Riik on samuti sotsiaalsfääri rohkem panustama hakanud ja kindlasti on paljudele peredele toeks tulumaksu soodustus, tasuta bussisõit, üksielavate pensionäride toetus jne. Teemaks on ka hooldekodude kohamaks, mis eluliste vajaduste tõttu aina kerkib. Abi ei jää tegelikult ju saamata, aga paljudele on teenuse eest tasumine ikka väga ränk, ja seetõttu võib kannatada hoopis töötav või õppiv põlvkond.

Mida teha, et meie ühiskonnas oleks rohkem hoolivust, inimlikkust, südamlikkust?

Hoolivus algab meist kõigist, suhtumisest oma lähedastesse. Kui mõistad inimest, kes on oma probleemiga sinu kõrval, mõistad ka eemalseisjat, võõrast inimest.

Kui kaua olete seotud  Keskerakonna naisteühendusega KENA? Millised KENA  ettevõtmised on rohkem meelde jäänud? Kas olete nendest mõne ka ise algatanud?

KENA-ga olen seotud 2006. aastast, 2007–2010 oli võimalus ka selle organisatsiooni eesotsas olla. Osalesime messil „Pere ja Laps“. Minu ettepanekul oli viimase Jõgeva linnavolikogu (2013) valimisnimekirja esikümme järjestatud põhimõttel  mees : naine. Parem oleks olnud muidugi variant naine : mees, aga paraku meie tollane võimekas linnapea kandidaat ehk pärast valimisi linnapea ja praegune vallavanem Aare Olgo oli esinumbri kohta igati väärt. Oleme alati seisnud tasuta koolitoidu eest, palgalõhe petitsioone on koostatud, ja ikka see teema ei liigu.

Kuidas suhtute üldse mõistesse naispoliitik?

Kuna poliitika kujundab meie elu nüüd ja tulevikus, siis on üsna üheselt mõistetav, et ilma naispoliitikuteta pole see võimalik. Naispoliitik – see kõlab uhkelt.

Töötate kolmandat perioodi sotsiaalkeskuse „Elukaar“ juhatajana. Kui palju on selles asutuses kohti, milline on teenuste hind?

Asutuses on 60 kohta ja kohamaks on 700–800 eurot, sõltuvalt teenuse vajadusest. Meie asutuses on see hea võimalus, et kõikidel klientidel on oma tuba. Eks privaatsus ja tubli kollektiiv hoiab ära palju psüühilisi pingeid ning erinevate isiksuste probleemidest ja eripäradest tingitud konflikte.

Mida ootate lähenevalt Keskerakonna kongressilt ja 2019. aasta Riigikogu valimistelt?

Ootan, et kõik läheks nii nagu planeeritud – Jüri Ratas esimeheks ja tegus juhatus paika. Loodan, et ka naiskogu KENA kandidaat saaks juhatusse, ja mitte ainult üks.

Usutles Jaan Lukas