Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul ei tähenda Tartumaale plaanitud puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu lõpetamise eelnõu, et säärast tehast Eestisse tulla ei võiks.
Kui riik alustas selle eriplaneeringu protsessiga, siis kindlasti oli selle eriplaneeringu valimine õige viis, kuidas sellist tehast rajada. Ülekaalukas avalik huvi – kõik kultuurilised, sotsiaalsed ja muud sellised mõjutegurid, mis selgusid selle protessi käigus –, see oli nii arendajale kui ka riigile ette teada, et sellised sündmused võivad aset leida, ütles Mäggi valitsuse pressikonverentsil.
“Ma olen kohtunud korduvalt ka arendajaga, oleme otsinud erinevaid võimalusi, et teha seda tehast mõnda teise Eesti kohta. Sõnum on ikka see, et Eesti tegelikult vajab ettevõtlust, analoogseid tehaseid, mis puitu väärindaks,” ütles Mäggi.
Ministri sõnul ei saa välistada, et Est-For Invest leiab mõne teise asukoha Eestis ja see tehas siiski tuleb. “Aga konkreetselt selle eriplaneeringu, mis oli plaanitud Tartumaale, selle me lõpetame, kui ei selgu mingisuguseid uusi asjaolusid, ja see protsess praegu käib,” lisas ta.
Rahandusministeeriumis valmis eelnõu puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamiseks. Enne eelnõu valitsusse viimist ootab riigihalduse minister sellele ministeeriumide kooskõlastust ning omavalitsuste ja Emajõe äärde puidutehast kavandanud Est-For Invest OÜ arvamust.
Ettevõte teatas neljapäeval sotsiaalmeedias, et said korralduse eelnõu riigi eriplaneeringu lõpetamiseks ettepanekuga kommentaarideks 30 päeva jooksul. “Konsulteerime osanikega. Vastame ettenähtud aja jooksul. Soovime Eestisse rajada Euroopa kaasaegseima puidutöötlemistehase – leida lahenduse koos valitsuse ja omavalitsustega,” teatas Est-For Invest Twitters.
“Puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõu on sisuliselt valmis. Seaduse järgi peavad ministeeriumid selle kooskõlastama ning osapooled arvamuse ja vastuväited esitama, mistõttu võib see mõnevõrra veel muutuda. Seejärel viin eelnõu valitsusse, kus otsustame lõplikult eriplaneeringu lõpetamise,” teatas riigihalduse minister Janek Mäggi neljapäeva hommikul.
“Olenemata valitsuse otsusest ei tähenda see, et tulevikus ei võiks Eestisse selliseid tehaseid rajada. Me lõpetame konkreetse eriplaneeringu, kuid tehasele võib edaspidi asukoha otsida mõnes teises kohas, teistsuguse võimsusega või näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.”
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks keskkonnaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks osaühingule Est-For Invest ning planeeringuala omavalitsustele ehk Viljandi, Tartu, Elva, Kambja, Kastre, Luunja ja Peipsiääre vallale ning Tartu linnale.
BNS
nõus, et suurt reostustehast ei tohi rajada Peipsi toitealale. Seega ka Võrtsjärve voolavate jõgede vesikonda. Võimalik oleks seega alad läänepool seda ala.
Teiseks ei saa ma nõustuda hiigeltehase rajamisega. Arukam on rajada 3-4 väiksemat. Kohalevedu tuleb mitu korda lühem, see on kiirem ja vähem reostavam. Reovesi voolab Läänemerre otse, selle elab ta üle. Kui hävib millegipärast 1 väiketehas, on teised ikkagi töökorras. Ühe tehasega aga on risk suurem ja tulekahigi suurem.
Mitu tehast läheb küll pisut kallimaks, ent ohutum ja puhtam keskkond tasub selle ära.
Üldse ei saa ma aru, miks selle kohaga niipalju jama nähakse. Võtke kaart lahti, näete, et sobivateks kohtadeks on Pärnumaa lõuna- ja lääneosa ja Läänemaa. Kui mingi äriahv ei taha, et jääb tema villast kaugele, siis valigu rikastumiseks muu valdkond. Nemad ju ise ei sae maha ühtki puud ega ka mitte grammigi kasulikku toodangut ei tooda. Nemad oskavad ainult raha lugeda.
MISASJA PEAB SIIS TEGEMA, ET NEID NEETUD TEHASEID EI TULE ?!
tänased ninamehed kukutada.