Endid parimateks poliitika- ja rahandusspetsialistideks kutsuvatel reformierakondlastel on jälle raskusi mälu ja rääkimisega, kui jutuks tuleb suur raha. Ning mida suurem raha, seda kidakeelsemad ollakse.
Danske panga Eesti filiaalist võis ainuüksi 2013. aastal läbi liikuda kuni 30 miljardit dollarit Eestiga otseselt mitte seotud raha, kirjutas Financial Times eelmisel nädalal. Mitme riigi uurimisorganid on alustanud panga Eesti filiaalis aastatel 2007–2015 aset leidnud suuremahulise rahapesuafääri uurimist.
Reformierakondlastest endised rahandusministrid, kelle ajal kõik see toimus, aga ei teadnud siis ega tea oma nappide seletuste järgi ka nüüd, sellest loomulikult midagi. Jürgen Ligi, kes oli tollal ka Finantsinspektsiooni nõukogu esimees, laiutab käsi, et tollal „polnud millelegi reageerida“. Kõik olevat temast ning rahandusorganitest mööda läinud, ning kui midagi lõpuks märgatigi, siis ei märganud midagi jälle Taani emapank. Ehk siis – midagi on mäda hoopis Taani riigis…
Endine rahandusminister Aivar Sõerd teab küll nüüd, kuidas asjad oleks pidanud olema, kuid miks ta seda juba siis Ligile ei rääkinud, on ebaselge. Sõerd teeb loomulikult põhisüüdlaseks rahapesuskandaali tõttu Danske Eesti juhi kohalt taandunud Aivar Rehe, kellel olid endise Maksuameti juhina rahapesust laialdased teadmised.
Veel üks reformlasest eksrahandusminister Maris Lauri on sel teemaal aga hoopis vagur ning esitab Riigikogus kirjalikke küsimusi hoopis õlletootjate huvides, kellele ei meeldi praeguse valitsuse aktsiisipoliitika.
On selge, et Danske miljardite lugu alles kogub tuure. Pääsu pole ka reformlastest endistel Eesti riigi rahanduse juhtijatel, kel tuleb sel teemal hakata andma ka sisulisi vastuseid.
Kesknädal
Siin millegi pärast jurka ja keskbande ristiisa vaikib.