Tallinna vanausuliste palvela renoveerimistööd on lõppenud

Jaanus Riibe, Kristiine linnaosa vanem

Tallinnas, Kristiines asuva vanausuliste palvela põhjalikud ehitustööd on lõppenud – renoveeritud on kogu hoone. Värske ilme on saanud ka Eestis ainulaadne palvela ikonostaas. Kristiine linnaosa unikaalne objekt on kvaliteetselt taastatud ja palvela on tagasi saanud oma autentse ajaloolise ilme.

Vanausuliste kogukond on tagakiusamisele vaatamata aastasadade jooksul säilitanud oma identiteedi ning hoidnud alal oma usukombed ja traditsioonid ning nende toetamine on väärtuslik panus meie kultuurilisse mitmekesisusse. Kuigi palvelahoonel on juba üsna pikk ja väärikas ajalugu, on see paljude linnaosa elanike jaoks jätkuvalt põnevaks avastuseks.

Esimesed andmed Tallinna (Reveli) vanausuliste kohta pärinevad XVIII sajandist. Arvatakse, et nende seas oli nii põgenikke Venemaa sisekubermangudest, kes pagesid siia tagakiusamise eest, kui ka Paldiski kindlusest vabanenud vanausulisi, kes olid sinna välja saadetud juba Peeter I ajal. Tallinna vanausulisi toetas kohalik võim, mille esindajateks olid valdavalt luterlased.

Palvela ehitati 1930. aastal Kristiinesse koguduseliikme annetatud krundile. Hoone laienduse ja ikonostaasi projekti autor oli Nikolai Thamm-noorem, kes oli ka „Russalka“ monumendi arhitekt. Ligi poolesaja pühapildi autorite hulgas on esindatud peaaegu kõik tuntud kohalikud vanausulistest ikoonimaalijad – Gavriil Frolov, Pimen Sofronov, Jefim Kekišev ja Mark Solntsev.

1960. aastatel kaotas lihtne kogudusehoone kõik oma funktsioonile viitavad elemendid, sh sibulkupliga torni. Kümmekond aastat tagasi tunnistati vanausuliste palvela ja selle ikoonid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna soovitusel kultuurimälestisteks.

Kibuvitsa tänava palvela taastamine oli linna muinsuskaitse osakonnale ja Kristiine linnaosale kauaaegne projekt, millega alustati juba 2007. aastal. Just viimastel aastatel on toimunud mahukamad ja suuremad ehitustööd. Nüüdseks on remonditud kogu hoone, muu hulgas vahetatud elektrijuhtmestik ja uuendatud kanalisatsioon. Ühtekokku läks palvela taastamistöö maksma ligemale 200 000 eurot.

Hoone otsustati rekonstrueerida 1931. aastal valminud kujul. Sealhulgas taastati sibulkupliga harjatorn ja konserveeriti palvela ikoonid. 2015. aasta suvel tuvastas OÜ Ehitusekspert vanausuliste palveruumis majavammi, mille tõttu põrand oli juba varem vajuma hakanud. Vammi likvideerimiseks eemaldas OÜ Asbeko Air kogu põranda ja selle aluse täitepinnase kuni sügavuseni, kus seeneniidistikku enam ei esinenud. Osaliselt tuli eemaldada ka siseseinte kattelaudis. Vundament kaevati seestpoolt kuni taldmikuni lahti ning seda töödeldi seenetõrjevahendiga. 2016. aastal restaureeriti pärast seenkahjustuste likvideerimist palvela põrand ja rajati pinnasevee ärajuhtimise süsteem. Mullu ja käesoleval aastal tehti restaureerimistöid siseruumides.

Tallinna koguduse liikmete hulgas on Peipsimaalt, Lätist ja Venemaalt pärit vanausulisi. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel nimetasid 246 tallinlast end vanausuliseks.