Saagem maanteeterrorismist vabaks!

Aimar Uukivi

Selline terrorism võib olla nii sihilik kui ka oskamatusest põhjustatud. Sihilik terrorism on näiteks möödasõit enne pimedat kurvi, mille tagajärjel olen sunnitud igal tööpäeval päästma ennast ja mu mikrobussis olevaid reisijaid Virumaal (Padaorg–Purtse lõigus). Oskamatusest tingitud terrorismi esineb maanteedel nii talvel kui ka suvel.

Kaks sihiliku enesetapu-terrorismi juhtumit (Tallinna ringteel ja Haljalas) ajendas mind tänavu korraldama Eesti linnades tuuri „Noorte enesetapu-terrorismi ennetamine maanteel“.

Väga kahju, et Eesti autojuhtimiskoolitus ei vasta 21. sajandi vajadustele. Eesti ametnikud kardavad väljaõppeprogrammi muuta ning ootavad, millal Euroopa Parlament ses suhtes „ärkab“. Noorte roolikeerajate oskamatusest põhjustatud sagedate terrorismijuhtude pärast Eesti teedel palun Eesti eurosaadikutel võtta poliitiline vastutus ja astuda hädavajalikke samme olukorra parandamiseks.

Ühel Euroopa Komisjoni transpordivolinikul (Eesti Reformierakonnast) oli kunagi võimalus teha ettepanek autojuhtimiskoolituse programmi muutmiseks juba aastaid tagasi. Paraku ei hoolitud Eesti inimestest – eriti noortest!

Tõhustatud sõidukoolituse edu sõltub koordineerimisest Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning finantseerimisest kaitsejõudude poolt. Tahaks loota, et ka ajateenijad läbiksid sellise väljaõppe enne kojusaatmist. Maanteesõda aidaku vaigistada ka lapsevanemad ja omavalitsused!

Autojuhtimisoskust saaks parandada, kui krossisõit krosskartidel võetaks gümnaasiumide õppekavasse ja sama tehtaks ajateenijate väljaõppe programmiga!

(Kesknädalale kirja saatnut on tutvustatud Eesti malesõltlaste häälekandja „Eesti Maleelu“ tänavuses esimeses numbris nii:

Aimar Uukivi on Rakveres elav 70-aastane bussijuht ja tulemuslik maletaja. 1967. aastal lõpetas ta Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi tehnik-mehaanikuna. Pärast kaheaastast ajateenistust ohvitseri autojuhina töötas Kadrina EPT-s, seejärel oli Vinni näidissovhoostehnikumis automajandi juhataja. Vinnis hakkas tegelema veoautokrossiga. 1989. aastal tõi ta Lätist krosskardid, millega korraldas Eesti meistrivõistlusi 1993. aastani. 2002. aastal hakkas bussijuhiks ning on tellimusvedudel vedanud töölisi ja sportlasi.

Alapealkirja „Rakvere maletaja 2017. aasta tegu: päästis Eesti teedel 31 inimest“ alt leiab A. Uukivi lühikirjelduse neljast kõige raskemast olukorrast maanteeliikluses, milles ta pidi hoolimatute roolikeerajate süül osalema. Ta leiab: „Maanteesõda kestab niikaua, kuni Eesti ametnikud ja üldsus keelduvad seda tunnistamast ja vastuabinõusid tarvitusele võtmast!“ Olukord paraneks, kui autojuhtimishuvilised noored saaksid harjutada roolimist krosskarte (väikesi sportsõidukeid) kasutades. Enesetaputerrorismi maanteedel saab ära hoida, kui treenida krosskardisõitu kinnisel trassil. Väiksemad krosskardid on mõeldud 10–15-aastastele, suurematele leidub suuremaid.)