„Mu kisendus lõigaku läbi teie lihast ja luust,“ kirjutab Koerus sündinud luuletaja Kalju Lepik (1920–1999) luuletuses „Kisendad, kodumaa!“. Sellised mõtted olid südamel pagulaskirjanduse klassikul. Kas just praegu Eestis kisendama peab, kuid otsekohest ja selget väljaütlemist ning häid ideid on tarvis küll. Sel eesmärgil ongi Keskerakond korraldanud üritustesarja „101 rahvakohtumist“. Üks selline toimus möödunud nädalal Koeru lähedal Aruküla mõisas. Mõttevahetust juhtis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu.
Järva vallavolikogu liige ja transpordiettevõtja Priit Seire otsustas mõttevahetusel kaasa mõelda ja rääkida ettevõtluse laudkonnas. „Väga tõsine teema on põllumajandus, eriti Järvamaale kui põllumajanduspiirkonnale. Tegeldes autotranspordiga pean oluliseks ka muutusi aktsiisipoliitikas.“ Seire avaldas arvamust, et 101 rahvakohtumise raames teoks saavad arutelud on igati vajalikud.
Kareda-kandi elanik Anneli Piirsalu märkis enne arutelu algust, et teeb ettepanekuid haridusvaldkonnas, sest ka maalapsed peavad saama kvaliteetset haridust. Talle pakkus huvi ka külaelu temaatika. Ta arvab, et tugevama kogukonnaelu huvides tasuks külavanemate ülesanded ametlikult paika panna.
Haridusvaldkonnas oli kaasa arutamas ka Sillamäelt Riigikogusse valitud Eevi Paasmäe: „Väikestes maakohtades on kõige olulisem püüda igal juhul vältida väikeste maakoolide sulgemist. Õpilased peavad esmase hariduse ikka kodu lähedalt kätte saama. See seisukoht jäi meie lauast kõlama.“ Haridus- ja kultuuriteemat tunneb Paasmäe ka Ida-Virumaa Pärimusprogrammi nõukogu liikme ja Sillamäe Eesti Seltsi liikme vaatevinklist.
„Olen kultuuritöötaja, kuid huvitun ka haridusasjadest. Kõnelesime gümnaasiumiteemadel ja õpilaste rändest. Ja mõistagi on vaja mõelda, kuidas rohkem rahvast rahvamaja külastaks. Meie rahvamajas töötavad näiteks ka disgolfi, taktikalise laskmise ja jooga ring; tegutseb jõusaal, kus ka ise treenimas käin,“ ütles Peetri rahvamaja juhataja Getter Klaas.
Koeru keskkooli direktorit Jaan Kabinat segas Kesknädal siis, kui ta rahvakohtumisele järgnenud spontaanses vestlusringis ajas juttu Riigikogu liikme Anneli Otiga: „Me rääksime sellest, kui oluline on unehügieen. Kui lapsed on korralikult maganud, siis jätkub rohkem tahet ja huvi ka koolis õppimiseks. Nooremas eas peaksid lapsed magama ikka üheksa tundi ööpäevas,“ arvas koolijuht.
Räägitust laudkonnajuhina ülevaadet andes märkis Kabin, et hariduselu tuleks ikka vaadata paarikümneaastase perspektiiviga. Maagümnaasiumide eeliseks on nende sidemed kohalike juurte ja elukeskkonnaga.
Ettevõtluslaudkonna eestvedaja Kersti Sarapuu sõnul olid laudkonnas kõneaineks ka erisoodustuste temaatika paindlikumaks muutmine ja noorte perede parem kindlustamine eluasemetega, mida saaks teha ka läbi KREDEX-i. „Väga suured on meil ka tööjõuprobleemid. Tekib järjest suurem vajadus välistööjõu järele. Sel teemal käis parlamendifraktsiooniga rääkimas ja koostöövõimalusi tutvustamas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher,“ märkis Sarapuu. Tema sõnul on mitmelgi ettevõttel häid kogemusi vastutustundliku ja distsiplineeritud välistööjõuga.
Regionaalpoliitika-laudkonda juhtinud riigikogulane Helmut Hallemaa märkis, et ergutas koosolijaid arutama ka tasuta ühistranspordi teemadel. „Rahvas on selle uuenduse hästi vastu võtnud ja suhtub positiivselt. Ühe teise suure erakonna juht tasuta ühistranspordisse nii positiivselt ei suhtu. Mõistagi peaks kaasnema ka liinivõrgu arendamine, mis aga pidanuks toimuma juba kümmekond aastat. Me ei saa öelda, et ühe aastaga saab ära teha seda, mida oleks tulnud teha juba kümme aastat. Tasub toonitada, et tänavu toetab riik liinivõrgu arengut 3,3 miljoni euroga, mis on sama summa, mis tuleb kokku kümne aasta pealt,“ ütles Hallemaa.
„Oleme siin kindlal eesmärgil: tulime mõttetalgutel osalejatele kerget kehakinnitust pakkuma. Võtsime kaasa saiakesi, juustusaiu ja kaneelirulle. Poliitika pakub aga huvi küll; ennekõike ettevõtlusteemad,“ lausus 25 aastat Paides tegutsenud Treegeri kohviku juhataja Tiia Paosalu.
Jaan Lukas
Vaata ka fotogaleriid!