Anneli Ott, Riigikogu liige, Keskerakond
Järgmise, 2019. aasta riigieelarve on nüüd valitsuse poolt Riigikogule üle antud ning esmakordselt ületab eelarve kogumaht 11 miljardi piiri. Sarnaselt tänavuse eelarvega jätkatakse ka järgmisel aastal praeguse valitsuse soovitud rajal – panustatakse veelgi enam inimeste heaolu suurendamisse ning maapiirkondade jätkuvasse arengusse.
Saame kindlalt öelda, et Eesti elu liigub aasta-aastalt suurema heaolu poole ning 26. septembril avaldatud järgmise aasta eelarve puudutab Eestimaa mis tahes nurgas elavaid inimesi – Kagu-Eestist kuni Saaremaal asuva Sõrve sääreni. See kõik kinnitab veelgi enam, et riik soovib oma kodanikele pakkuda varasemast suuremat kindlust, tagades näiteks õpetajatele, päästjatele ja mitmete teiste valdkondade esindajatele palgatõusu, suurendades erinevaid toetusi; lisaraha osaliseks saavad mitmed teenused, mis inimestele hädavajalikud. Märkamise osaks saavad kõik need inimesed, kes on seda juba pikki aastaid oodanud. Sealjuures on meie ministrite tihedad visiidid suurematest keskustest väljaspoole kinnitanud ka väikseimatele omavalitsustele riigi kohalolekut.
Just maapiirkonnad on pidanud aastaid silmitsi seisma tõsiste väljakutsetega, mida on enim süvendanud pikaaegselt maapiirkondi mitte arvestanud poliitika. Omavalitsuste jaoks oli keeruline ajajärk kahtlemata 2009. aasta, kui toonane valitsus otsustas omavalitsustele mõeldud tulubaasi oluliselt vähendada. Raha, millega linna- ja vallajuhid said kõige lihtsamini lahendada kohalike elanike murekohti, otsustati ülemaailmse majanduskriisi ajal kärpida.
Keskmõte: Eesti elu liigub aasta-aastalt suurema heaolu poole ning 26. septembril avaldatud järgmise aasta eelarve puudutab Eestimaa mis tahes nurgas elavaid inimesi.
Järgnenud aastatel seda kärbet aga ei taastatudki. Omavalitsuste appihüüetele vastas Keskerakond, kes 2016. aastal valitsusse pääsedes tulubaasi taastamise oma südameasjaks võttis. See raha on võimaldanud omavalitsustel teostada uusi investeeringuid ning suunata raha kõige suurematesse probleemsetesse kohtadesse. Lisaks on omavalitsustele üliolulist tulubaasi aastate jooksul tublisti suurendatud; järgmisel aastal ulatub see peaaegu 2,2 miljardi euroni, mida on 86 miljoni euro võrra rohkem kui tänavu. Samuti suureneb omavalitsuste tasandus- ja toetusfond.
Aastaid murekohtadena silma paistnud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti piirkonna jaoks on valitsus välja töötanud toetusprogrammid, et parandada sealsete elanike ettevõtlusvõimalusi ning tuua piirkonda vajalikke investeeringuid. Äärealadel on vananev ja kahanev rahvastik, kõige suurem tööpuudus ning lisaks elab seal kõige enam suhtelises vaesuses olevaid inimesi. Ida-Virumaa arendamiseks on esimesed sammud juba astutud ning järgmisel aastal toetatakse piirkonda 5 miljoni euroga. Hiljem loodud Kagu-Eesti programmi panustatakse järgmisel aastal lisaraha 800 000 euro jagu. Seejuures näeb riigi eelarvestrateegia otsus ette mõlema programmi rahastamise 2020. aastani. Need summad ei lahenda kõiki äärealadel olevaid probleeme, aga järkjärguline panustamine aitab siiski turgutada piirkonna majandust, juurde luua töökohti ning pakkuda inimestele paremat elukeskkonda.
Esmaspäeval, 1. oktoobril tähistasime esmakordselt omavalitsuspäeva riikliku tähtpäevana. Keskerakonna omavalitsuskogu juhina soovin tunnustada valitsust, kes on algusest peale seadnud eesmärgiks maapiirkondade ja omavalitsuste arendamise. Olen siinkohal nõus peaminister Jüri Ratasega, kes on öelnud, et „tugev kohalik tasand ja kestlik maaelu tagavad elujõulise riigi“.
Anneli, su haridus pole …gi väärt. Tegemist pole muuga kui poliitilise altkäemaksuga, et jooksvaid vigu leevendada. Sest ei saa ju näidata, et rahvavaenulik sunduslik tegevus poleks õnnestunud.
Ma pean Kulla kommentaari häbematuks ja solvavaks artikli autori pihta. Tegelikult A.Ott teavitab kavatsevatest sammudest,mida valitsusel on plaanis elanike elu parandamiseks ette võtta. Sellele tuleks positivselt suhtuda.